Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed peavad endiselt kõige suuremaks stressiallikaks raha ning selle pärast muretsemine on võrreldes 2020. aastaga märgatavalt kasvanud.

Samas pole aja jooksul muutunud nende inimeste hulk, kes kipuvad rahaasjade pärast mures olles tarbetult kulutama.

„Tulemused näitavad, et raha on Eesti inimestele peamine ja kasvav igapäevase stressi allikas,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „Nelja aastaga on suurenenud just raha ja töö pärast muretsemine, samas stressi tundmine tervise, suhete ja pere pärast on vähenenud. See on kindel märk, et muutunud majandusolukord mõjutab inimeste mõtlemismustreid,“ selgitas ta.

Robotid ja leiutised vallutasid Võru kultuurimaja

04.05.2025

Lasva tragid talgulised avasid koristushooaja

03.05.2025

Algab kaitseväe tänavune suurim õppus Siil

05.05.2025

Kesklinna kooli pere saadeti pommiähvarduse tõttu koju

05.05.2025

More from this category

Tänavusest uuringust selgus, et 58 protsendile vastanutest tekitab stressi raha, seda on võrreldes 2020. aastaga 11 protsendipunkti võrra rohkem. Töö pärast muretseb 46 protsenti vastanutest, mis on jäänud eelmise uuringu tulemustega samale tasemele. Võrreldes pandeemiaajaga on aga vähenenud muretsemine tervise, suhete ja oma pere pärast, vastavalt 38, 22 ja 17 protsenti. Vaid kaheksa protsenti vastanutest leiab, et neis ei tekita miski pingeid.

Lisaks on kasvanud rahulolematus majandusliku olukorraga. Pool vastanutest märgib, et nende majanduslik olukord piirab endale meelepärasega tegelemise võimalusi.

Raha on keskmisest suurem stressiallikas noortele, madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimestele ning lastega peredele. Jäägeri sõnul on see ka arusaadav, sest nendel sihtgruppidel napib raha või on kulutused keskmisest suuremad.

Uuringu andmetel muretseb 23 protsenti vastanutest enda või oma pere rahaasjade pärast iga päev ja 23 protsenti mitu korda nädalas. Üle poole on oma rahalise seisu pärast tundnud negatiivset mõju mõnele eluvaldkonnale. „Peamiselt mõjutab raha pärast stressis olek vaimset ja füüsilist tervist ning suhteid lähedastega, lisaks väheneb töö tulemuslikkus. Kui rahaga seotud muremõtted muutuvad igapäevaseks ja segavad muid tegemisi, siis viitab see rahaärevusele, millega peaks kindlasti tegelema,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht.

Kolmandik inimestest kipub raha pärast stressis olles mõtlematult kulutama. Keskmisest enam teevad seda noored või põhi- ja keskharidusega vastanud. Nemad kogevad ka sagedamini süütunnet raha kulutamise pärast ebavajalikele asjadele. Samas on nelja aastaga vähenenud 12 protsendipunkti võrra nende inimeste arv, kel puuduvad laenukohustused.

Hoolimata suurenenud stressist on positiivne asjaolu, et inimesed räägivad oma rahaasjadest. Uuringu andmetel arutab lausa 80 protsenti vastanutest rahaasju avatult mõne lähedasega. 58 protsentii räägitb oma kaaslasega, 38 protsenti pereliikmetega ja 24 protsenti sõpradega. „Muredega tegelemiseks soovitan kindlasti lisaks lähedastega jagamisele pöörduda rohkem erialaspetsialistide poole – uuringu järgi teevad seda väga vähesed,“ lisas Jääger.   

Rahaärevuse vähendamiseks soovitab pank kaardista oma olukord. "Pane tulud ja kulud kirja, koosta selge plaan ja eelarve ning pea sellest kinni. Loo meelerahufond. Ootamatutes olukordades tekkivaid väljaminekuid aitab kanda rahatagavara. Selleks, et suurendada oma turvatunnet, võid kogumist alustada väikeste summadega. Aruta olukorda spetsialistiga. Kui rahamured hakkavad üle jõu käima, räägi sellest pereliikmete või finantsnõustajaga. Vaimse tervise probleemidega tegelemiseks leiad praktilisi nippe ka veebilehelt www.peaasi.ee," soovitab pank.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud veebiuuringu viis läbi Norstat 30. oktoobrist 6. novembrini. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul viitavad kolmanda kvartali majandustulemused sellele, et Eesti selle aasta majanduslangus tuleb suurem kui seni prognoositud.

Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali SKP tulemused näitavad jätkuvalt majanduslangust. Reedel avaldatud andmetest selgub, et SKP langus oli kolmandas kvartalis 0,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnane oli ka langus teises kvartalis ehk siis kahe kvartali võrdluses on pilt sarnane – paraku miinus on miinus. ütles Eamets. 

"Positiivse poole pealt tuleb märkida, et transport ja logistika on hakanud kasvama, side ja tehnoloogia panustas majanduskasvu kõige rohkem. Samuti andsid positiivse panuse põllumajandus ning jaekaubandus," rääkis Eamets. 

Robotid ja leiutised vallutasid Võru kultuurimaja

04.05.2025

Lasva tragid talgulised avasid koristushooaja

03.05.2025

Algab kaitseväe tänavune suurim õppus Siil

05.05.2025

Kesklinna kooli pere saadeti pommiähvarduse tõttu koju

05.05.2025

More from this category

Tema sõńul on murekohtadeks jätkuvalt tööstus ja ehitus, mis andsid kõige suurema panuse majanduslangusesse. Tegemist on väga oluliste sektoritega ka hõive vaatenurgast, sest seal on hõivatud pea 200 000 inimest.

"Ehituse kehva seisu näitasid ka mõned päevad varem avaldatud sektori tulemused. Ehituses hakkab kindlasti olukord mingil hetkel paranema, sest Euribori langus on aasta jooksul olnud väga korralik ning turud ootavad sellel aastal veel ühte intressi langetust Euroopa keskpanga poolt. 12. detsembril toimub Euroopa keskpanga koosolek, kus vastav otsus ilmselt ka tehakse. Euribori mõju on juba tunda kinnisvaratehingute kasvus, aga ehitussektori käivitumine võtab natuke aega, sest vaja on kõikvõimalikke kooskõlastusi ning lubasid ja neid ei anta üleöö," ütles Eamets. 

Tema sõnul on majanduse kui terviku seisukohast väga oluline majapidamiste tarbimine, mis moodustab  pea poole kogu sisemajanduse koguproduktist, kui vaadata SKP-d kulutuste poole pealt. "Siin tooksin esile eratarbimise langust tervelt 2,1 protsenti, mis on kiireim langus viimase viie kvartali jooksul. Maksupoliitilised otsused on kindlasti vähendanud majapidamiste kindlustunnet ja see on omakorda selgelt avaldanud mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Sarnane on ka ettevõtete käitumine – investeeringud vähenesid 15 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Muidugi on tegu ka teatud baasiefektiga, aga ega kolmandas kvartalis toimunud maksufestival ettevõtete kindlustunnet kindlasti ei kasvatanud," märkis Eamets. 

Tema sõnul võib kokkuvõttes öelda, et vaadates kolme kvartali SKP andmeid, siis kumulatiivne majanduslangus on selle aasta jooksul 3,6 protsenti. "Kui me eeldame, et selle aasta majanduslangus võiks olla kokku ühe protsendi jagu, nagu varasemates prognoosides avaldatud on, siis peaks neljanda kvartali majanduskasv olema 2,6 protsenti. Vaadates olukorda tööstuses ning ehituses, siis karta on, et nii hoogne see aastalõpp meil siiski ei tule ja kogu aasta majanduslangus kipub lõpptulemusena pigem olema 1,5 või koguni kaks protsenti," lisas Eamets.