EESTI ELU

Michal: probleem on Putinis ja ei milleski muus

Michal: probleem on Putinis ja ei milleski muus

Peaminister Kristen Michal ütles, et kõik, mida kolmapäeval Rootsis Põhja- ja Baltimaade valitsusjuhtide tippkohtumisel julgeoleku kohta arutati, puudutas Venemaad ning probleem on Putinis, mitte milleski muus.

Peaministri peamine sõnum oli, et regiooni elanike julgeoleku tagamiseks tuleb rohkem üheskoos  pingutada. „Kui tahame, et meid võetaks tõsiselt, siis peame tõstma NATO kaitsekulutuste miinimumeesmärgi vähemalt 2,5 protsendini kõikide liitlaste jaoks. Peame näitama siin samasugust otsustavust ja ühtsust, nagu oleme näidanud oma toetuses Ukrainale.“

Samuti ei saa Michal sõnul teha toetuses Ukrainale järeleandmisi. „Meil on vaja kõike, mis meil on, et jätkata Venemaa survestamist ning tõsta nende sõjakulusid. Eesti toetab Ukrainat järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 0,25 protsendiga meie SKT-st, ja seda eeskuju peaksid järgima ka teised.“




Ühtlasi avaldas peaminister Michal heameelt, et saab JEFi liidrite kohtumise raames paljusid täna Rootsi kogunenud peaministreid ka ise peagi Tallinnas võõrustada. „Regionaalne ühtsus on täna olulisem kui kunagi varem. JEFi tippkohtumine Tallinnas on hea võimalus tänaste arutelude jätkamiseks ja meievahelise koostööd veelgi tugevamaks muutmisel.“

Kohtumisel osalenud liidrid leppisid kokku ka ühisavalduses, kus kinnitati toetust Ukraina võiduplaanile kestva rahuni jõudmisel ning jätkuvat pühendumist transatlantilise julgeoleku tagamisele. Samuti rõhutati avalduses regionaalse koostöö tugevdamise olulisust ning julgeoleku tugevdamist Lääne- ja Põhjamere regioonis.

Tippkohtumisel on lisaks Eestile ja Rootsile valitsusjuhi tasemel esindatud ka Soome, Norra, Taani ja Poola. Lätist osaleb kohtumisel välisminister Baiba Braže. Videosilla vahendusel osales Euroopa julgeoleku ja Ukraina toetamise arutelul ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Neljapäeval kohtub Michal kahepoolsetel kohtumistel ka Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja üritust võõrustava Rootsi kolleegi Ulf Kristerssoniga.

Kristina Kallas leidis tõrkuvatele omavalitsustele 10 miljonit eurot

Kristina Kallas leidis tõrkuvatele omavalitsustele 10 miljonit eurot

FOTO: Aigar Nagel


Kibedal kärpeajal plaanib haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 liider Kristina Kallas jagada kümme miljonit eurot kohalike omavalitsuste vahel, kellest mitukümmend tõrgub liitumast ministri pakutud haridusleppega, kirjutab Postimees.

Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile nii-öelda mitteformaalseks kooskõlastamiseks e-posti teel eelnõu, mille järgi plaanib kõigile omavalitsustele erakorralist rahasüsti, mille suurus ei sõltu millestki muust peale üldhariduskoolide õpilaste arvu.

«Kust leitakse kärpeajal novembrikuus kümme miljonit eurot?» avaldas imestust asjaga kursis olev inimene, kes on haridusvallas töötanud ja riigiteadust õppinud. «Miks jagatakse seda just praegu, enne haridusleppe allkirjastamist? Ostetakse omavalitsused raha lennukilt jagamisega ära?»

Kaitseväe kohaloleku positiivne mõju on eeskätt taristule

Kaitseväe kohaloleku positiivne mõju on eeskätt taristule

Reedo linnak FOTO: Aigar Nagel


Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringu põhjal mõjub kaitseväe kohalolu Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa piirkonnas positiivselt eeskätt taristule.

Kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019–2023 suurenenud kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk 107 kilomeetri võrra. Kui kaitseväe kohaloluta kontrollgrupi piirkondades on samal perioodil kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk suurenenud 80 kilomeetrit, siis kaitseväe kohaloluga piirkondades on 27 kilomeetri ehk kolmandiku võrra rohkem teid suudetud kõvakatte alla viia.

„Kaitseväe tegevusel on kohalikele piirkondadele mitmeid mõõdetavaid mõjusid, mis ulatuvad tugevamalt spetsialiseerunud majandusest kuni taristu arendamiseni. Näiteks on Tapa linnas kaitseväe linnaku liitmine kaugküttesüsteemiga aidanud hoida toasooja hinda taskukohasemana, pakkudes pikaajalist kasu nii kaitseväelastele kui kohalikele elanikele. Samas hoolega valitud metodoloogia võimaldas eristada kaitseväega seotud muutusi laiematest regionaalsetest trendidest ja andmetele tuginedes välja selgitada, kas arvatav mõju positiivses või negatiivses suunas üldse on olemas,“ sõnas RAKE analüütik Allan Allik.




 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD