EESTI ELU

Insuldipatsiendid vajavad harjumuste muutmiseks suurt toetust

BNS 27 November 2020 Comments ()

Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitas, et insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist mõningal määral paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid.

Näiteks ei loobuta vaatamata insuldile suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde.

Insuldil on mitu mõjutatavat riskitegurit, sealhulgas käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus. "Mure on see, et insuldikogemusega patsiendid ei pööra oma tervisekäitumisele tihti piisavalt tähelepanu. Noorte insuldipatsientide tervisekäitumise muutmine on aga oluline. Nad vajavad edukate muutuste tegemiseks ka arsti tuge, ja mitte ainult vahetult pärast insulti, vaid ka edaspidi," ütles uuringu üks autoriterst, Tartu ülikooli kliinilise meditsiini nooremteadur Minni Saapar.

Et selgitada välja noorte insuldipatsientide tervisekäitumise kitsaskohad, tehti Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi patsientide seas uuring, kus võrreldi suitsetamis‑, toitumis- ja sportimisharjumusi ning kehamassiindeksit enne insulti ja kolm kuud pärast seda.

Uuring põhines noorte insuldiregistril, kuhu on kantud esmase isheemilise insuldiga ehk ajuinfarktiga 18–54-aastaste patsientide andmed. Aastatel 2013–2017 täitsid patsiendid kaks korda tervisekäitumise küsimustiku: esimene kord pärast insuldiga hospitaliseerimist, kirjeldades haigestumisele eelnenud aega, ja kolm kuud hiljem järelkontrollis. Valimi moodustasid 191 patsienti, kelle mediaanvanus oli 48 aastat ja kellest 57,6 protsenti olid mehed.

Enne insulti olid neist ligi 50 protsenti olnud suitsetajad. 25 protsenti patsientidest, kelle tervis sportimist ei takistanud, olid olnud füüsiliselt aktiivsed. See tähendab, et nad olid teinud tervisesporti regulaarselt, vähemalt kaks korda nädalas.

Kolm kuud pärast insulti oli suur hulk patsientidest suitsetamisest loobunud, ent koguni 33 protsenti jätkas suitsetamist. Füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaal suurenes 42-protsendini. Iga päev värsket köögivilja tarbivate inimeste hulk suurenes samuti: kui enne insulti oli nädala jooksul kuuel-seitsmel päeval värsket köögivilja söönud ligi 25 protsenti uuringus osalenutest, siis kolm kuud hiljem oli nende osakaal 32 protsenti. Ülekaaluliste patsientide hulk oli algsel hospitaliseerimisel ja kolme kuu järelkontrollis võrdne.

Kuigi kolm kuud pärast insulti oli patsientide tervisekäitumises näha mõningaid positiivseid muutusi, oli mõjutatavate riskiteguritega patsientide arv siiski endiselt suur. "Patsientidel oleks vaja suuremat toetust harjumuste muutmiseks, eelkõige suitsetamisest loobumiseks ning insuldi järel sobiva kehalise tegevuse leidmiseks. Neile aspektidele tähelepanu pööramine peaks olema loomulik osa patsiendi raviteekonnast," ütles Saapar.

Terviseameti kinnitusel pole maski puudumisel karistamine esimene valik

BNS 27 November 2020 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Terviseamet: karistamine pole esimene valik

"Tuleb arvestada sellega, et kuigi terviseamet on tõepoolest maskide järelevalve osas kohtuväline menetleja, pole terviseamet sellistele menetlustele keskendunud organisatsioon ega oma vastavat inimressurssi. Terviseamet ja politsei- ja piirivalveamet teevad maskikandmise kontrollimise osas koostööd, eelkõige soovime nii meie kui politsei- ja piirivalveamet inimesi nõustada ja kaitsta – seega pole karistamine kaugeltki meie esimene valik," selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar BNS-ile.

"Mõistame, et maskikandmise kohustus on värske ning seega võtab sellega harjumine ka mõnevõrra aega. Seda enam tunneme rõõmu tõsiasja üle, et inimesed on maskide kasutamise kombe kiiresti omaks võtnud ning kaupluses liikudes näeme märksa rohkem maski kui maskita inimesi," ütles Saar.

"Alati tuleb arvestada ka sellega, et inimesel võib maskita liikumiseks olla tervislik põhjus – kui näiteks hingamisteede katmine tekitab kroonilisest kopsuhaigusest tingituna halva enesetunde, ei pea inimene maski kandma. Loomulikult kuulub selline inimene ühtlasi ka riskirühma. Sellisel juhul soovitame hoida distantsi ja vältida rahvarohkeid kohti," lisas Saar.

Valitsus kiitis esmaspäevasel e-istungil heaks reedel kokkulepitud täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist, muuhulgas on alates teisipäevast avalikes siseruumides maski kandmine kohustuslik.

Täiendatud! Ööpäevaga tuli juurde 370 koroonahaigestunut ja suri viis inimest

BNS 27 November 2020 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5367 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 370 ehk 6,9 protsenti testide koguarvust ning suri viis haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 178 inimesel, neist 132 on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 96 uut ning Tartumaale lisandus 31 uut positiivset testi tulemust. Pärnumaale lisandus 17 ning Võrumaale 10 uut nakatunut. Rapla- ja Lääne-Virumaale lisandus kuus uut nakatunut, Jõgeva- ja Valgamaale lisandus neli. Põlva- ja Viljandimaale lisandus kolm uut nakatunut ning Saaremaale kaks. Järva- ja Läänemaale lisandus üks uus nakatunu. Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 314,23 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,6 protsenti.

Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud neljal juhul nakatuti perekonnas ja neljal juhul tuttava kaudu. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

24.-26. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 106 juhul oli nakatumise põhjus kontakt nakatunud pereliikmega, 71 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 42 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse 11 juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest, kolmel juhul Venemaa Föderatsioonist ja kahel juhul Ukrainast. 151 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 173 juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2166 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, töökoha koldeid on kokku kaheksa, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.

Ööpäeva jooksul Lääne-Virumaale lisandunud neljal juhul sai inimene nakkuse pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühe nakatumise asjaolud on välja selgitamisel. Ida-Virumaale lisandunud 20 nakatunut said viiruse tervishoiuasutusest, 13 juhul nakatuti koolis, 12 juhul pereringis. 10 juhul nakatuti töökohal, üks inimene sai nakkuse lasteaiast, üks huvitegevuse käigus ning üks nakatus tuttavaga suheldes.

Ülejäänud ida regiooni nakatumiste asjaolud on selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 20 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid viis: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel kaks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku neli: üks Narvas, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Narvas on kaks asutuse kollet, Sillamäel on üks asutuse kolle ning üks tervishoiuasutuse kolle on Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Toila vallas on tuttavate kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5300 inimest, kellest nakatunud on 959.

Ööpäeva jooksul lõuna regiooni lisandunud üheksal juhul on nakatumise päritolu varasem kontakt haigega. Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.

26. novembril Tartumaale lisandunud 15 nakatunu nakkusallikas on teadmata, 10 haiget said viiruse pereliikmelt, viis nakatunut said viiruse töökohalt, neli nakatunut said viiruse õppeasutusest, kaks sõbralt ja üks juhtum on sisse toodud Venemaalt. Võrumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kahel juhul pereliikmelt, kahel juhul sõpradelt ning kahel juhul töökohalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt ning üks nakatus töökohal. Jõgevamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse töökohalt, üks sõbralt ning üks tuttavalt. Põlvamaale lisandunud kahel nakatunul on nakkusallikas teadmata, ühel juhul nakatuti töökohal ning üks nakatus perekonnas. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt ja ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4700 inimese, kellest 523 on nakatunud ja haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 10 aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldeid on kaks: ühes on 12 inimest ja teises 11. Hobikoldeid on kaks: ühes on 18 nakatunut ja teises hobikoldes on 10 inimest. Õppeasutuse koldeid on neli: esimeses õppeasutuse koldes 11 inimest, teises õppeasutuse koldes on üheksa inimest ning kolmandas kuus inimest ning neljandas on samuti kuus inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.

Pärnumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse pereliikmelt, kahel juhul nakatuti õppeasutuses, kahel juhul sünnipäeval ning ühel juhul tutvusringkonnas. Kolme Pärnumaale lisandunud nakatunu nakkusallikas on teadmata. Läänemaale lisandunud nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Kahe Saaremaale ja kuue Pärnumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1100 inimese, kellest 186 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on üheksa nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.

27. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 182 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kuus patsienti. Koju saadeti 15 inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 21. Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusesse nakatunud inimest: 77-aastane mees, 96-aastane mees, 66-aastane mees, 74-aastane mees ja 75-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 104 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 734 COVID-19 haigusjuhtumit 717 inimesega.

27. novembri seisuga on tervenenud 6710 inimest. Neist 5153 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1557 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 464 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 11 323 ehk 2,4 protsenti testide koguarvust.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 215 123 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 856 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 480.