EESTI ELU

Koroonaviirus nõudis inimelu

BNS 09 November 2020 Comments ()

Pixabay

Viimase ööpäeva jooksul lisandus 125 positiivset koroonatesti, haiglas suri viiruse tõttu üks inimene.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2181 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 125 testi ehk 5,7 protsendi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 137,1 ning positiivsete tulemuste osakaal tehtud testidest 6,6 protsenti.

Pühapäeval suri Lääne-Tallinna keskhaiglas 58-aastane mees.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 95 inimesel. Ida-Virumaale lisandus kaheksa nakatunut. Pärnumaale, Raplamaale ja Tartumaale lisandus kaks positiivset testitulemust. Hiiumaale, Järvamaale, Valgamaale ja Viljandimaale lisandu üks positiivne tulemus. 12 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 60 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on neli patsienti.

Tudengid läksid vabatahtlikena Kanepi hooldekodusse appi

BNS 09 November 2020 Comments ()

2 comments

KANEPI KODU FOTO: Aigar Nagel

Põlvamaal Kanepi hooldekodus on koroonapuhang ning nakatunud on ka mõni töötaja - asutusele läksid appi viis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava tudengit, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus juhatuse liige Ülo Tuliku sõnul sai koroonapuhang alguse sellest, et üks Kanepi Kodu töötaja haigestus 26. oktoobril ning perearst saatis ta koroonaproovi tegema. Proov osutus positiivseks. Seejärel tegutses hooldekodu terviseameti soovituste järgi ning kõigi hooldekodu elanike ja töötajate testimise käigus on nüüdseks selgunud, et viirusega on nakatunud veel kaks töötajat ning 31 hooldekodu elanikku. «Koroonapositiivsed on asümptomaatilised,» ütles Tulik.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Siret Läänelaid, kes koordineerib koolis vabatahtlikkust, ütles, et ta on saanud Kanepi hooldekodust pöördumise ning on edastanud hooldekodule õe õppekava 1. ja 2. kursuse tudengite kontaktid, kes on valmis vabatahtlikuks minema. Ehkki koolist tuli viis vabatahtlikku appi, on Tuliku sõnul endiselt puudu mõnest töötajast. «Hooldajad on väga teretulnud,» ütles ta.

Külastajad praegu hooldekodusse lubatud pole. Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luha sõnul on viiruse levik hooldekodus kontrolli alla saadud. «Kanepi Kodu töötajaid ja kliente on testitud nüüd kolmel korral ja iga selle testimise järel on haigeid paigu tatud eraldi tsoonidesse. Kui nüüd lisandub testi tulemuste järel uusi haigeid, tuleb uus ümberpaigutus. Seal on väga head ruumide võimalused, nii et saame haiged ja nende lähikontaktsed ilusti eraldi paigutada,» sõnas Luht.

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna jälgimisel ongi praegu vaid üks aktiivne kolle: seesama 33 inimesega Kanepi Kodu kolle. Ka pühapäevase statistika kohaselt Võrumaale lisandunud koroonajuhtum on seotud hooldekodu koldega. Terviseameti kinnitusel ei ole samas hetkesisuga koroonapuhang liikunud hooldekodust välja ega ohustamas Kanepi valla koole, lasteaedu või muid avalikke asutusi.

AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus avas Erastvere külas järve kaldal ööpäevaringset üldhooldusteenust pakkuva Kanepi Kodu 2019. aasta aprillis. Hooldekodu kliendid on eakad, suurenenud

Tänavu on kahekordistunud tööandja ravikindlustusega töötajate arv

BNS 09 November 2020 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika kohaselt on tänavu teinud vabatahtliku ravikindlustuse 242 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 9360 töötajat - tööandja ravikindlustusega töötajate arv on kahekordistunud võrreldes möödunud aasta lõpuga, mil kindlustatud töötajaid oli 4370 ja lepinguid 157 tööandjal.

Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on tänavu ravikindlustuslepingu sõlminud tööandjate arv kiiresti kasvanud. „Arvestades käesoleva aasta tervishoiu väljakutseid, on tööandja ravikindlustus hea täiendus riiklikule ravikindlustusele. Üha enam tööandjaid mõistab, et töötaja tervisesse panustamine on väga hea investeering, mis on kasulik nii tööandjale endale kui ka töötajale,“ ütles Jesse.

„Ühtlasi on selge, et mida rohkem tööandjaid panustab vahetult ravikindlustusse, seda enam jõuab ravikindlustuse süsteemi lisavahendeid ja väheneb surve Haigekassa eelarvele,“ lisas Jesse.

Kõige rohkem kasutatakse tööandja ravikindlustust hambaraviks ja eriarstiabiks, sealhulgas tehakse uuringuid ja analüüse. Üha enam kasvab profülaktiline tervisekontroll ja psühholoogiline nõustamine.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti hinnangul on koroonaviiruse levik pannud paljud ettevõtjad aina enam mõtlema selle üle, kuidas säilitada kvaliteetsed tööprotsessid ning hoida oma töötajad tervetena. „Kui eriarstide ravijärjekorrad on pikenenud, siis tervisekindlustusega saab töötaja varem arsti vastuvõtule. Mida rutem saab töötaja arstiabi, seda kiiremini naaseb ta tööle,“ selgitas Luht.

Kaks aastat tagasi kehtestatud maksusoodustus võimaldab tööandjal teha ravikindlustusleping erisoodustusmaksuta kuni 100 euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta.

BTA isikukindlustuse tootejuhi Mihhail Prokopjevi sõnul on ettevõtjatel tihti küsimus, kuidas 400 eurot maksusoodustust aastas parimal viisil kasutada. „Maksusoodustus võimaldab töötajate tervise edendamiseks hüvitada kulutusi nii spordile kui ravikindlustusele. Kõik ei ole aga spordikompensatsioonist huvitatud, vaid peavad just tervisele tehtavaid kulutusi tähtsamaks. Seepärast on iga leping tehtud ettevõtte vajadustest lähtuvalt,“ ütles Prokopjev.

Eestis pakuvad eraravikindlustust tööandjatele Ergo, Seesam, If ja BTA ning eraisikutele Ergo.

Ergo ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk selgitas, et vabatahtliku ravikindlustuse kliendid jagunevad laias laastuks kaheks – haigekassat omavad ja mitteomavad inimesed. „Haigekassata kliendid kasutavad vabatahtlikku ravikindlustust rohkem hooajaliste haigestumiste korral ning perearstide visiitideks. Haigekassat omavad inimesed aga eelistavad saada hambaravi ja külastada eriarsti, näiteks günekoloogi ja ortopeedi,“ ütles Lüüs-Likk.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.