Riigihalduse minister Janek Mäggi tutvustas omavalitsusliidule järgmise aasta riigieelarve peamisi muudatusi. Osapooled leppisid kokku 2019. aasta tulubaasi ja riiklike toetuste jaotuse ning allkirjastavad riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli.

„Kohalike omavalitsuste rahaline seis on väga hea ja kõik finantsnäitajad on paremad kui kunagi varem. Näiteks on omavalitsuste eelarve järgmise aasta tulud suuremad, kui oli 2002. aasta riigieelarve,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Koos rahasummadega suureneb aina enam omavalitsuste vabadus ise otsustada oma rahakasutuse üle. Lisaks on neil tänavu ja arvatavasti ka järgmisel aastal rohkem tulusid kui kulusid. See annab omavalitsustele varu oma tegevuste kavandamisel.“

Kohalike omavalitsuste tulud kasvavad järgmisel aastal ligi 5 protsenti, ulatudes 2,2 miljardi euroni. Tulude suurenemist toetab tulumaksu laekumise suurenemine, mis järgmisel aastal on eeldatavalt 8 protsenti. Seda on 86 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Lisaks suurenevad 2019. aastal omavalitsuste tasandus- ja toetusfond. Näiteks suureneb tasandusfond 10 miljoni euro võrra, lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus 2,5 miljoni euro võrra ning asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 1,1 miljoni euro võrra. Vastavalt õpetajate tööjõukulude toetuse kasvule suureneb ka haridustoetus, mille summa selgub novembris.

Ministri sõnul sai omavalitsusliiduga kohtumisel kinnitust tõsiasi, et kohalike teede korrashoid nõuab rohkem ressurssi. „Sel aastal toetatakse teede korrashoidu enam kui 29 miljoni euroga ning edaspidi peab see summa kasvama,“ lisas ta.

Haldusreformiga seotud ühinemistoetusi makstakse kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal 21,4 miljonit eurot. Sellele lisandub valitsuse algatatud ühendamiste kulude katteks makstav 1,2 miljonit eurot. Lisaks makstakse järgmisel aastal omavalitsustele prognoosi järgi 100 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi. Hooldekodude energiasäästu investeeringuteks on ette nähtud umbes 10 miljonit eurot.

Kokkuvõttes on omavalitsustel kogunenud arvestatav kogus likviidseid vahendeid, mille maht ulatub selle aasta lõpuks 190 miljoni euroni. Lisaks on aastatega on vähenenud omavalitsuste võlakoormus. Kui näiteks 2009. aastal oli omavalitsuste netovõlakoormus 45 protsenti, siis selle aasta lõpuks väheneb see 26 protsendini.

Jooksvatest tegevustest jääb omavalitsustel tänavu ja järgmisel aastal üle ligi 270 miljonit eurot, mille arvelt on võimalik rahastada investeeringuid või maksta laene. 2019. aastal ulatub kohalike omavalitsuste investeeringute maht 400 miljoni euroni.

President Kersti Kaljulaid kohtus eile Tianjinis Hiina Rahvavabariigi peaminister Li Keqiangiga ning arutas kahe riigi koostööd majandusküsimustes.

„Eesti ja Hiina ettevõtete koostöö on täna tihe – seda nii e-kaubanduse valdkonnas, start-up sektoris, toiduainetetööstuses kui ka näiteks puitmajade ehitamises, kus Eesti ettevõte on Hiinas rajanud tehase ja nii tootmisvõimsusi suurendanud,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.

Kohtumisel arutati ka turismikoostöö tihendamist ning uute transpordivõimaluste arendamist nii kahepoolselt kui nn 16+1 formaadi raames.