Küsitlusfirma Norstat viis läbi uuringu, mille kohaselt on uskumatult palju eestlasi ja eriti noori nõus loobuma pigem nii koduloomast, hambaharjast või seksist kui internetiühendusega nutitelefonist.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringu kohaselt loobuks 20 protsenti kuni 24-aastastest seksist ning 16 protsenti annaks pigem ära auto või hambaharja kui nutitelefoni.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul ei jäta 82 protsenti kuni 16–24-aastastest noortest telefoni maha isegi tualetti või vannituppa minnes ja kasutab seda ka seal regulaarselt.

“Nutitelefon muudab elu mugavamaks ja lõbusamaks, aga ühtlasi võib piiramatult tarbides tekitada sõltuvuskäitumise ilminguid. Näiteks tunnistas neljandik 16–34- aastatest, et nende isiklikud suhted on kannatanud nutitelefoni liigse kasutamise tõttu,” ütles Aron.

Enam kui neljandik noortest tunnistas, et nende suhted ka tööl või koolis on nutiseadme tõttu kannatanud. “Statistiliselt ohustab nutisõltuvus naisi rohkem kui mehi,” kommenteeris Aron.

Uuringu tulemused:

38 protsenti noortest kasutab iga päev nutitelefoni enam kui 3 tundi.

49 protsenti 16–24-aastastest noortest haarab hommikul esimese asjana peale silmade avamist kätte telefoni.

Nutiseadme puudumine tekitab 57 protsendile eestlastest närvilisust.

58 protsenti 16–24-aastastest ning 49 protsenti 25–34-aastastest on tundnud, et peaksid oma nutitelefoni kasutust vähendama.

15 protsenti kõigist eestlastest ning 24 protsenti 16–24-aastastest noortest on sattunud telefoni kasutamise tõttu liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.

Tarbijakaitseamet pöörab tarbijate tähelepanu, et mis iganes ostu e-poest sooritades tuleb alati vaadata kauba lubatavat tarneaega ning soovitab ettevõtjatel hoiduda ebareaalsetest tähtaegadest. Need soovitused on eriti aktuaalsed jõulukinkide planeerimisel, sest võimalike tõrgete puhul ei pruugi soovitud kink õigeaegselt kingikotti jõuda.

Kui kaup hilineb, siis on kauplejal õigus anda uus mõistlik tähtaeg, mil kaup tarbijani jõuab. Aga kui ka see aeg on möödas ning tarbija ei soovi enam tellitud toodet põhjusel, et toote tarneaeg on veninud nii pikaks, et on kaotanud huvi asja saamise vastu, on tarbijal õigus esitada taganemisavaldus ja nõuda kauplejalt toote eest tasutud raha tagasi. Kaupleja peab tagastama tarbijale, kes pole kaupa saanud, raha 14 päeva jooksul. Ebaselgus tarneaegade osas on ka üheks tarbijakaebuste põhjuseks, sest ei ole harvad olukorrad, kus tarbija pannakse põhjendamatult ja teadmata ajaks kaupa ootama. Aus kaupleja ei anna tarbijale katteta lubadusi ning teeb endast kõik, et väljalubatud tähtajad oleksid reaalsed ja mõistlikud.

Tarbijakaitseamet toob tarbijatele teadmiseks veel välja, et krediitkaardiga tasudes on suurem võimalus tasutud ostusumma tagasi saada juhul, kui ettevõte kaupa ei tarni ning nii öelda ära kaob. Sellisel juhul tuleb tasutud summa tagasi saamiseks pöörduda krediitkaardi väljastanud panga poole.

Üldreegel on, et probleemide puhul on esmalt nõutav, et kaupleja ja tarbija saaksid omavahel sobivale lahendusele. Kui tarbija esitab kauplejale pretensiooni, siis on kauplejal kohustus sellele vastata 15 päeva jooksul. Kui omavahel lahendust ei leita või see tarbijat ei rahulda, siis on tarbijal õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole või kohtusse.