Tööinspektsioon viib sügisel läbi sihtkontrolli ettevõtetes, kus töötajad puutuvad kokku astmat põhjustada võivate diisotsüanaatidega.

"Diisotsüanaadid võivad kõlada tundmatuna, kuid on siiski üsna levinud ühendid. Seetõttu ei pruugi kõik tööandjad isegi teada, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad," kirjutab tööinspektsioon Tööelu portaalis.

Diisotsüanaadid võivad tekitada kutsealast astmat ja kutsealaseid nahahaigusi. Uuringute kohaselt on 9–15 protsenti tööealiste täiskasvanute astmajuhtude põhjustatud tööga seotud teguritest. Tegemist on toorainega, mida läheb vaja polüuretaanmaterjalide tootmisel. Tooteid, millest diisotsüanaate võib leida, on palju: sukkpükstes ja ujumisriietes sisalduvad polüuretaan- ehk Spandex-kiud, pehmemööbli polstrid, pesukäsnad, kellarihmad, autodetailid, spordijalatsite siseosad, elektroonikaseadmete korpused, madratsid, montaaživahud, liimid, hermeetikud ning värvid ja lakid.

Tööinspektsioon täpsustab, et kuigi lõpptarbijale pole need tooted ohtlikud, võivad diisotsüanaadid tootmisprotsessis ja käitlemisel tervist kahjustada. Seetõttu peavad tööandjad hindama diisotsüanaatide kasutamisega seotud riske ja rakendama asjakohaseid ohutusmeetmeid, et vähendada töötajatel tervisekahjustuste riski. See hõlmab korralikku ventilatsiooni, isikukaitsevahendite kasutamist ja töötajate koolitamist.

Eelmise aasta augustist jõustus koolituskohustus kõikidele töötajatele, kes tööalaselt diisotsüanaatidega kokku puutuvad. See tähendab, et diisotsüanaate ei tohi tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana kasutada enne, kui töötaja on läbinud koolituse. Erandina ei kehti koolituskohustus vaid juhul, kui kemikaali kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti.

Seega tuleb kõikidel tööandjatel kriitilise pilguga vaadata üle kõik tööks kasutatavad kemikaalid ning kui nendes sisaldub diisotsüanaate, siis korraldada ka vastav koolitus.