Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 749 sündi, neist 343 tütarlast ja 406 poisslast; möödunud aastal juunis oli sünni registreerimisi 800.
Kaksikuid registreeriti kaheksa paari, neist üks paar poisse, kolm paari tüdrukuid ja neli segapaari.
Agressorriigi kodanik pääses Eesti rallil starti">
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Lõuna-Eesti rallil Iisraeli esindajana osalenud, kuid seal avarii tõttu katkestanud Sergei Ugeril on ka Venemaa kodakondsus, ent sellegipoolest pääses ta siin starti, kirjutab Postimees. FOTO: Aigar Nagel
Eesti riik otsustas juba kolm aastat tagasi, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, et agressorriigi sportlastel puudub õigus siin võistelda.
Kuid Eestis peetud autorallide protokollid näitavad, et Uger, kes keeras Lõuna-Eesti ralli teise võistluspäeva esimesel katsel oma Ford Fiesta salakavalas kurvis üle katuse, on tänavu osalenud ka Otepää talverallil ning teinud Eestis 2022. aasta kevadest saadik kaasa veel kuraditosinal rallil, sealhulgas kolmel korral Rally Estonial.
Lõuna-Eesti ralli korraldajate esindaja Rauno Paltser ütles, et nad ei teadnud, et Ugeril on ka Venemaa kodakondsus. "Meie andmetel on tegemist Iisraeli kodakondsega," ütles ta.
Eesti Autospordi Liidu meediajuht Kristjan Sooper lausus samuti, et nad ei teadnud Ugeri kahest kodakondsusest, sest EALi kasutuses on dokumendid, mis tõendavad tema Iisraeli kodakondsust.
Postimees kirjutas 4. juunil ehk kuu enne Lõuna-Eesti rallit, et 58-aastasel Ugeril on Iisraeli ja Venemaa topeltkodakondsus. Seal loos ütleb ta ise sõna-sõnalt nii: "Mul on Vene kodakondsus." Samas väitis ta, et pole kümme aastat Venemaal käinud, kuigi väidetavalt kuulub talle – Vene äriregistri järgi Küprosel registreeritud firmale – 11 miljoni euro suuruse aastakäibega mineraalveetehas Šiškin Les, mille kodulehel on Uger märgitud direktoriks.
Vaatamata tõsiasjale, et tal on Otepää kandis talu ja Tartumaal Soinastes ärihoone, ei ole politsei- ja piirivalveamet andnud Ugeri sõnul talle Eestis tähtajalist elamisluba.
Uger sattus meedia huviorbiiti tänu sellele, et on Võrumaale Väimelasse Eesti suurimat mineraalveetehast kavandava ettevõtte Cone Forest omanik. Kohus peatas tema plaanide elluviimise seal.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Eesti Loomaarstide Koja esindajad leppisid kokku konsultatsioonide alustamise, et lisada kasside kiibistamise nõue loomakaitseseadusesse.
Ühiselt kohtutakse Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonidega riigikogus, justiits- ja digiministeeriumiga ning riigikogu maaelukomisjoniga, püüdes saavutada kasside kiibistamisele laiapõhjalist toetust.
Kiibistamise samm on hädavajalik, arvestades hulkuvate kasside suurt arvu Eesti varjupaikades, kus nad moodustavad lausa 85 protsenti kõikidest varjupaikadesse sattuvatest loomadest. Hulkuvad kassid põhjustavad terviseriske nii loomadele kui ka inimestele ning märkimisväärset koormust kohalikele omavalitsustele.
Kavandatav muudatus loob üleriigilise ja ühtse lemmikloomaregistri, mis asendab senise killustatud ja ebaefektiivse süsteemi, kus kiibistamise nõue kehtib vaid osas omavalitsustes, tagades seeläbi parema ülevaate ja haldamise.
Ühtne register annab riigile ja loomaomanikele kaasaegse ning tõhusa ennetava tööriista loomade heaolu edendamiseks ning probleemide lahendamiseks juba eos.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium alustab nüüd partneritega põhjalikke arutelusid, et kaardistada poliitiline valmisolek ja leida parim seadusandlik lahendus kasside kiibistamise ja registreerimise rakendamiseks.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.