84 protsenti töötajatest on valmis parema palgapakkumise nimel tööd vahetama ning vaid kaheksa protsenti ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

79 protsenti töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on enam kui eelmisel aastal samal ajal, mil töökohavahetusele oli avatud 73 protsenti töötajatest. 

Enamik töövõtjatest on valmis tööd vahetama siis, kui nad saavad praegusest kõrgema palgapakkumise ja kui muud töötingimused jäävad samaks. Kõigest kaheksa protsenti töötajatest ei vahetaks mitte mingi palgapakkumise korral töökohta.

„Pea iga viies töötaja ehk 18 protsenti vahetaks töökohta 11–20 protsenti suurema palgapakkumise pärast, juba vähemalt 21-protsendiline palgatõus paneks aga liikuma 28 protsenti töötajatest,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Samas oleks 39 protsenti töötajatest valmis vahetama töökohta paremate töötingimuste pärast isegi siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega võrreldes samaks.

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur uurisid tänavu taas põhjalikult lisaks tõmbeteguritele ka tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse ja kehva juhtimiskvaliteedi tõttu, mida tõid uuringus esile vastavalt 63 ja 61 protsenti vastajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

52 protsenti märkis töösuhte lõppemise põhjusena veel kehva tööprotsesside korraldust, 51 protsenti ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule ja 51 protsenti rahulolematust põhipalgaga.

49 protsenti vastajatest nimetas töösuhte lõpetamise põhjusena ka seda, et juhtide sõnad ja teod ei olnud kooskõlas. Lisaks tõi 41 protsenti vastajatest välja juhtide lugupidamatut suhtumist töötajatesse.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel tööandja hoolimatu suhtumine töötajatesse 34 protsendiga, töötajate arvamusega mittearvestamine 34 protsendiga, ebasobiv töökoormus 33 protsendiga ja ebapiisavad võimalused tulemustasude teenimiseks samuti 33 protsendiga.

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad, huvitavama töö ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad,“ kirjeldas Adler.

Olulised tõmbetegurid on veel ka esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine, paremad erialased arenguvõimalused, parem juhtimiskvaliteet, parem tööprotsesside korraldus, usaldusväärsem juhtkond, kelle sõnad ja teod on kooskõlas, stabiilsem ja kindlam tööandja, hoolivam suhtumine töötajatesse ning paindlikumad võimalused töö- ja isikliku elu ühildamiseks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust.

Pea pooled Eesti inimesed leiavad, et nende rahaline olukord on muutunud viimase aastaga halvemaks, näitab SEB finantskindlustunde uuring; seejuures on 38 protsendi eestimaalaste sissetulek piisav igapäevaste kulude katmiseks, kuid ei võimalda endale lubada suuremaid oste.  FOTO: Aigar Nagel

Ligi pooled uuringus osalenud eestimaalastest tõid välja, et nende rahaline olukord on viimase 12 kuu jooksul muutunud halvemaks. Peamiseks rahalist olukorda halvendavaks teguriks on lõviosa ehk tervelt 86 protsenti vastanute arvates toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus. 40–49-aastaste inimeste seas nimetas seda esimesena koguni 90 protsenti. Suureks murekohaks on inimeste jaoks ka kasvanud eluasemekulud, mida nimetas 72 protsenti küsitletutest. Kasvanud laenukulusid nimetas seejuures aga vaid kümnendik vastanutest.

„Muret toiduainete ja esmatarbekaupade hindade ning eluasemekulude tõusu pärast on kindlasti omalt poolt võimendanud ka käibemaksu ja teiste maksude tõus, millest esimesele on suvel oodata lisa. Tarbimismaksude tõstmine halvendab kõige rohkem just vähekindlustatud ühiskonnagruppide finantsolukorda ja võimendab seeläbi ka sotsiaalseid probleeme,“ nentis SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Ligi kaks viiendikku küsitletutest vastas, et nende sissetulek on piisav toidu ja rõivaste ostmiseks ning isegi vähesel määral säästmiseks, kuid see ei ole piisav, et saaks endale lubada kohe suuri oste, nagu külmkapp või televiisor. Võrdselt ehk veidi enam kui viiendik on neid, kelle sissetulek on piisav toidu ostmiseks, kuid riiete ostmiseks ei jätku raha ja neid, kes saavad endale lubada suuri oste, kuid kellel ei ole piisavaid vahendeid reisimiseks või pikemaks puhkuseks välismaal. Neid, kes saavad endale lubada kõike, mida hing ihkab, on küsitluse kohaselt 13 protsenti.

„Inimesi, kelle sissetulekuga on raske katta isegi toidukulusid, on suhteliselt vähe ehk kuus protsenti. Toidu ostmisega on enim hädas Lääne- ja Põlvamaa elanikud, mis viitab taaskord Eesti piirialade ääremaastumisele. Nendes piirkondades on tööd tõmbekeskustest paratamatult vähem ning pakutavad töökohad on enamasti ka madalama palgaga,“ sõnas Visnapuu. 

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.