EESTI UUDISED BNS

Politsei otsib novembri alguses esimesel Võrumaal teadmata kadunuks jäänud 64-aastast meest.

Seni teadaolevalt nähti Voldemari viimati pensionipäeval, 5. novembril Võru vallas Linnamäe külas, kus ta kohalike mäletamist pidi veetis aega teiste külameestega, edastas Lõuna prefektuur. Voldemar ise elab Linnamäest umbes 5 kilomeetri kaugusel Varese külas. Kas ta tol õhtul joobespäi koju jõudis, on kaheldav. Suure tõenäosusega võis ta koduteel hätta sattuda.

Piirkonnapolitseiniku Meelis Tsopi sõnul avastasid külaelanikud, et Voldemarist pole üle nädala midagi kuulda olnud. Meest otsisid sugulased ja teised, kuid Voldemari leida neil ei õnnestunud. Nüüd anti juhtunust teada ka politseile.

„Voldemar mobiiltelefonide usku ei olnud ja nii teati tema käekäigust üksnes siis, kui kusagil näost-näkku kohtuti. Keegi ei saanud helistada ja uurida jooksvalt, et kas temaga on kõik hästi, kas ta jõudis tervelt koju ja nõnda edasi. Kuna telefoni tal ei ole, ei saa ka politsei paraku kiirelt uurida, kus Voldemar pärast kadumispäeva liikus. Meil tuleb kogu piirkond läbi kontrollida, et selgitada, kuhu ja miks Voldemar jäi,“ ütles piirkonnapolitseinik.

Tsopp märkis, et lõpuni välistada ei saa võimalust, et Voldemariga on kõik hästi ning ta on võtnud nõuks kellelegi pikemaks või kaugemale külla minna.

Riigihalduse minister Janek Mäggi saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles juhib tähelepanu ühinemislepingute täitmisele.

Ministri sõnul on rahandusministeeriumi poole pöördutud murega, et mitmed omavalitsused ei pea kinni haldusreformi käigus tehtud kokkuleppest. 

„Ühinemisjärgne aeg on olnud omavalitsustele pingeline. Hoolimata sellest on asutustes suudetud tagada sujuv töö ning see väärib tunnustust. Samas on kosta ka muresid, et mitmes omavalitsuses ei peeta kinni ühinemislepingust,“ ütles Mäggi. „Tuletan meelde, et varasemalt kokkulepitut ei tohi jätta tähelepanuta. Kohalikud elanikud on ühinemislepingutele andnud oma heakskiidu ning seetõttu neil on õigustatud ootus, et leppeid täidetakse.“ 

Riigihalduse minister täpsustas, et selliseid probleeme pole palju, kuid edasiste vältimiseks saatis ta kirja kõikidele haldusreformi käigus moodustunud omavalitsustele. „Kui ühinemislepingus on kirjas, et asutuste võrgustikku ja kavandatud investeeringuid lepingu kehtivuse ajal ei muudeta, siis nendest ei saa niisama lihtsalt loobuda. Kui muudatused on vajalikud, siis tuleb need kohalike inimestega kokku leppida,“ lisas ta. 

Ühinenud omavalitsuste volikogude kinnitatud ühinemisleping määrab siduvalt kindlaks ühinemise põhimõtted, garantiid ja poliitilised lubadused, mis olid konkreetse ühinemise eeltingimuseks. Muud kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema ühinemislepinguga kooskõlas. Ühinemislepingud kehtivad vähemalt neli aastat ehk järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. 

Kohalikele omavalitsustele saadetud kirjas tuuakse välja ka võimalused, kuidas ühinemislepingut muuta. Seda saab teha ainult juhul, kui omavalitsusel pole võimekust ühinemislepingu tingimusi täita või kui prioriteetsed arenguvajadused tingivad mõnest investeeringust loobumist. Näiteks on muutunud omavalitsuse sotsiaalmajanduslik olukord või tegelik finantsvõimekus on madalam, kui esialgu arvati. Sellistel puhkudel tuleb avalikkust selgelt olukorrast informeerida ning algatada ühinemislepingu muutmine.