Helkuri saab politseilt nüüd vaid koos trahviga

Ligi miljon tasuta jagatud helkurit pole pannud Eesti elanikke end ise nähtavaks tegema ning nüüd hakkab politsei rikkujaid rohkem trahvima, kirjutab Postimees. 

Eri aktsioonide käigus on jagatud Eestis ainuüksi viimastel aastatel laiali nii palju helkureid, et politseimajor Sirle Loigo sõnul peaks igal eestlasel olema kodus vähemalt kolm tükki. Samas maanteeameti mulluse uuringu järgi kannab helkurit alati ligi kaks kolmandikku täiskasvanuist, kuus protsenti ei kanna seda mitte kunagi ja koguni 14 protsenti leidis, et neid ei paneks helkurit kandma mitte miski.

Kui viis aastat tagasi tekkisid piirkonnapolitseinike autodele kleepsud kirjaga «Küsi helkurit siit», siis nüüd on politsei seisukohal, et pidev helkurite tasuta jagamine pole jätkusuutlik. «Need tuhanded helkurid, mis on aegade jooksul välja jagatud ja mis on kahjuks leidnud tee prügi hulka, näitavad, et tasuta jagamine ei pane siiski mõistma helkuri vajalikkust ja kohustuslikkust,» lausus Loigo.

Et mitte jätta inimestele muljet, et iga kord kodust väljudes saab omale helkuri vajadusel kusagilt puu otsast või lähimast politseisõidukist, ulatab politseinik pimedas helkurita liikujale nüüd selle koos kuni 40-eurose trahviga.

Tartus kadunuks jäänud noormees leiti surnuna

Eelmisel nädalal Tartus kadunuks jäänud noormees leiti surnuna.

Kolmapäeval Tartu linnaservas läbiviidud otsingute käigus leiti mehe surnukeha, edastas Lõuna prefektuur.

Sündmuskoha esialgsel vaatlusel pole põhjust juhtunus kuritegu või õnnetust kahtlustada.

26-aastane Veiko lahkus Tartus Ööbiku tänaval asuvast kodust laupäeva hommikul ning jättis maha oma isiklikud asjad.

Noor mees oli pigem kinnine ja võõrastega suhtlema ei kipu.

Kodust lahkudes oli tal seljas õhuke musta värvi jope ja jalas mustad teksapüksid.

Aasta puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando hoone

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Aasta puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando hoone">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

FOTO: Aigar Nagel

Metsa- ja puidutööstuse liidu žürii valis aasta puitehitiseks Vastseliina päästekomando hoone Võrumaal.

Eile (6.nov) jagati puitarhitektuuri konverentsil "Puit - homse elukeskkonna võti" tunnustust ja auhindu 2018. aasta ilusamatele ja nutikamatele puithoonetele. Aasta puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando.

Päästekomando arhitektid olid Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost Kavakava OÜ, teatas Riigi KInnisvaras AS pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

KIK toetab kaheksa biometaanitankla rajamist 1,1 miljoni euroga

Võrus avati 2017 aastal Baltikumi esimene biometaanitankla FOTO: Võru linn

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab kolmandast biometaani tanklate taotlusvoorust kaheksa uue biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist kokku 1,1 miljoni euroga. 

Toetust sai AS Alexela Oil, mis lisab biometaani tankimise võimaluse Jõgeva, Viimsi, Tartu Lõunakeskuse, Põltsamaa Puhu risti, Saku ja Keila tanklatele. AS Krooning plaanib rajada biometaanitanklad Sauele ja Kuusalusse, teatas KIK.

Kahest esimesest taotlusvoorust on valmimas või valminud 11 tanklat toetuse kogusummas 1,9 miljonit eurot. Tänaseks on surugaasi tankimisvõimekus olemas Võru linnas, Jüri alevikus ja Tallinnas Sikupillis. Peagi on valmimas tanklad Kuressaares, Paides, Viljandis, Rakveres, Tallinnas Pääskülas ja Peterburi teel ning kaks tanklat Jõhvis.

"Loodame, et aina suureneva biometaanitanklate võrgustiku tõttu leiab üha enam autoomanikke tee alternatiivkütuste juurde," ütles KIK-i projektikoordinaator Aive Haavel. Haavel lisas, et see aitab kaasa taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamisele.

Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Eestis toodetud biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.

Kolmandasse biometaani tanklate toetuse taotlusvooru laekus KIK-ile selle aasta suvel 12 taotlust kogusummas 7,1 miljonit eurot, millest toetust sooviti saada 2,5 miljonit eurot.

Toetust antakse Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondist (ÜF) alternatiivsete kütuste transpordis kasutuselevõtu suurendamise meetme raames.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsihappegaasi kvoodimüügi tuludest ning EL struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. 18 aastaga on riik KIK-i kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

1
2


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD