Riigikogulane vastab tühjalt seisvate elamispindade kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kagu-Eesti linnade tunnuseks on viimastel aastatel saanud elamispindade tühjaks jäämine, mistõttu plaanib näiteks Valga linn ligi 100 kortermaja lammutamist.

Valga linnast on saanud omamoodi kummituslinn, kus paljud elamispinnad seisavad tühjalt või on müüki pandud. Selline olukord peletab võimalikke uusi tulijaid. Võru maakonna linnade Võru ja Antsla olukord pole Valga ning Otepääga võrreldes veel väga hull, aga muret tekitab asjaolu, et Võru liigub järjekindlalt Valga kursil. Muret tekitab asjaolu, et väikelinnade eluasemetel lastakse niisama seista ja laguneda.

Ühe võimaliku lahendusena elamispindade paremaks kasutuselevõtuks on vastne põllumajandusminister Ivari Padar pakkunud välja kinnisvaramaksu, mis sunniks omanikke eluasemeid kas müüki panema või välja rentima. Kuivõrd maapiirkondade, kaasa arvatud väikelinnade arengut laiemas plaanis kujundavad parlamendi liikmed, küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, mida tuleks tühjaks jäänud elamispindade paremaks kasutamiseks ette võtta. Küsimused olid järgmised: 1. Kagu-Eesti linnades, eriti Valgas ja Võrus, on jäänud paljud majad-korterid tühjaks ning seisavad tühjalt juba aastaid. Kinnisvaraportaalid on täis müügikuulutusi, aga ostjaid ei leidu. Üüriturg on jäänud soiku. Tühjaks jäänud asumid omakorda peletavad olemasolevaid elanikke ega ole atraktiivsed uutele tulijatele. Mida tuleks sellises olukorras ette võtta? 2. Põllumajandusminister Ivari Padar on pakkunud, et tühjade pindade paremaks kasutamiseks tuleks kehtestada kinnisvaramaks. Mida teie sellest arvate?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Korterite ja majade tühjaks jäämine on tõsine probleem. Näiteks Valgas on tuvastatud, et paljude kortermajadega on probleemne olukord. Elamud on kas väheasustatud või isegi tühjad. Lagunevad tühjad hooned kahjustavad linnapilti. Suur kasutuseta elamispinna osakaal turul langetab kinnisvara hinda. Arvan, et hooned, mis ei ole muinsuskaitse alal, ei oma olulist tähtsust linnaruumile ega ole suure arhitektuurilise väärtusega, tuleks lammutada. Siin on oluline koostöö riigiga läbi Euroopa Liidu vahendite. Ülejäänud majade osas tuleks leida võimalused rekonstrueerimiseks.

Erastamise ja tagastamise ajal omandisse saadud paljusid hooneid kahjuks ei kasutata. Tihti on nad heas kohas, aga kehvas olukorras, ohtlikud. Et ärgitada kinnistute kasutamist või müümist, võiks selliste kinnistute suhtes olla kehtestatud tõsisemad nõudmised, näiteks rahalised.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kindlasti on tühjalt seisvad ja lagunevad eluasemed ning muud hooned probleemiks. Palju on juhuseid, kus erinevatel põhjustel ei soovita oma vara müüa ja loodetakse tulevikus ise sellele kasutust leida. Samuti hinnatakse sageli oma kinnisvara üle ja sellepärast ei leita ostjat. Mõningatel juhtudel tuleb ka süda kõvaks teha, tunnistada, et vara on sellisel kujul väärtusetu, ning hoone lammutada. Ka omavalitsused peaks valmis olema sunni kasutamiseks, et keskkonda reostavatest varemetest pääseda.

Ma ei ole kindel, et kinnisvaramaks iseenesest seda probleemi lahendaks, aga idees võib olla iva ja teema väärib laiemat arutelu.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Tühjaks jäänud korterid on meie riigi poliitika tagajärg ja kedagi teist selles osas süüdistada ei saa. Kui piirkonnas pole töökohti, siis ka kinnisvara hinnad langevad ja korteriomanikud sattuvad õnnetusse olukorda, sest oma kinnisvarasse pandud raha ei saa kuidagi tagasi.

Esialgseks lahenduseks oleks inimeste ringikolimine paremas seisus olevatesse korterelamutesse. Vabaks jäävad korterelamud tuleks lammutada. Jõuga kelleltki midagi ära võtta ei saa ja siin on vaja välja mõelda kompensatsioonimehhanism, mis teeks inimesele korterist loobumise atraktiivseks. Ilma riigi rahalise toeta aga omavalitsused vaevalt seda teha suudavad – valitsus võiks konkreetse toetuskavaga välja tulla.

Toetan uute korterite ehitamist riigi või kohalike omavalitsuste toel ja varem või hiljem tuleb meil loobuda nõukogudeaegsetest ehitistest.

Ivari Padar teab, millised on maksud Euroopa teistes riikides, ja ega meie ka lähemas tulevikus osadest vara puudutavatest maksudest ei pääse. Lätis tuleb maksta nii korteri eest kui ka auto omamise eest. Seni, kuni Tallinna kesklinnas koduomanik ei pea isegi maamaksu maksma, on küüniline rääkida Valgas või Võrus kinnisvaramaksu sisseviimisest.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Tühjade kortermajade ja lagunevate tondilosside näol nopime me Mart Laari kahe valitsuse „tarkade” otsuste vilju. Omandireform, mis just selle mehe eestvedamisel ellu sai viidud, tegi valdavast osast nõukogudeaegsetest üürnikest omanikud. Korterid erastati kollaste kaartide või erastamisväärtpaberite eest ja riik vabastas end majade remondi murest.

Esimesel hetkel tunti omanikutundest rõõmu, kuid mida aasta edasi, seda selgemaks sai, et majaelanikud ei suuda suuri kortermaju tehniliselt korras hoida. Majad hakkasid lagunema ja lagunevad praeguseni. Kortermajad oleks tulnud jätta riiklikku või mõnda spetsiaalselt loodud süsteemi.

Kuna olen ise olnud aastaid Tallinnas 12korruselise ja 100korterilise ühistu esimees, mäletan, et krooniaja lõpuks küsis meie maja kapitaalremondiks kaks miljonit krooni. Suur ühistu saab aastate jooksul selle remondiga hakkama, kuid väiksemad majad mitte. Nii me nüüd naudime eraomandi kibedaid vilju ja suur hulk maju-kortereid seisvad tühjana. Ei aita ka uus korteriühistute seadus, mis kohustab igas majas ühistu loomise. Kui korteriomanikud raha kokku ei pane, siis jääbki maja kõdunema.

Olukorrast aitaks välja vaid riikliku ja korteriomanikele soodsa remondifondi loomine, milleks aga riigil praegu raha pole.

2. Minister pole ettepanekut korralikult läbi mõelnud. Kinnisvaramaks on maailmas tuntud, kuid ei sobi postsotsialistlikele maadele, kus hulgaliselt tühje tondilosse haigutab. Kui maksu kehtestamisel nii mõnigi laguneva korteri omanik ka oma elamisest loobub, peab keegi selle ikka korda tegema. Siis maksab kas linn, vald või riik. Kagu-Eesti probleem on selles, et kohapeal ei suudeta rahvale tööd pakkuda. Kuni viimast pole, siis ei ole mõtet ka korterit osta või üürida. Ilma regulaarse teenistuseta pere ju korterit võtta ei saa. Tallinnas on tööd ja korteriturg väga aktiivne. Nii on probleemid omavahel seotud ja kuni Eesti majandus madalseisus püsib, ei suuda keegi ka Lõuna-Eesti tondilosside saatust muuta.

Muide – renoveeritud korterid lähevad ka hirmus kalliks, millist hinda keskmine ostja või üürija maksta ei taha.

Inara Luigas (SDE): Linnades on tõesti inimesi kummitamas tühjad korterid ja majad. Kui majal puudub nõudlus, kui ta on vana ja amortiseerunud, siis on tema tulevikku raske ennustada. Võimalik, et maja tasahilju laguneb. Mingit esteetilist lisandväärtust ta linnale juurde ei loo. Hea, kui peremeheta ja pooleldi lagunenud majad hoopis linapildist kõrvaldatakse ehk siis lammutatakse. Parematele pindadele tuleb ehitada munitsipaalelamupinnad, mis oleksid pindalalt väikesed, turuhindadest odavamad ja paljudele taskukohased. Võimalus on tühjad hooned ühe euro eest kodanikeühendustele välja rentida koos kohustusega neid hooldada. Kui omanik hoone eest ei hoolitse ja hoone on linnapilti rikkuma hakanud, siis on võimalik ju heakorrareeglitest tulenevalt omanikult trahvi nõuda. Maapiirkondades on jälle häda riigimaadega, millel pole omanikku ja kus umbrohi rinnuni kasvab.

Tühjade hoonetega on probleeme, kuid hetkel on paljud asjad sisuliselt reguleerimata, millest tulenevalt olukord majaomanikke ei kõiguta. Rangemad reeglid paneksid hooneomanikke aktiivsemalt tegutsema.

Aivar Rosenberg (Reformierakond): 1. Räämas ja lagunevad majad tuleb omanikel kas korda teha või lammutada. Omavalitsused saavad selles osas protsesse juhtida. Valga linnavalitsus, näiteks, kavatseb korrastada linnaruumi, mille käigus plaanitakse lammutada 100 kasutult seisvat ja lagunenud maja ning muuta nendealused krundid haljasaladeks.

Kiiduväärne on algatus „Maale elama”, mis seab eesmärgiks, et noored pered valiksid elukoha Tallinnast kaugemal. Töökohad ja kvaliteetne kooliharidus on siin muidugi võtmetähtsusega.
Siseministeeriumi regionaalministri büroos on räägitud plaanist käivitada aastatel 2015–2020 uus meede slummistunud väikelinnade taaselustamiseks.

2. Sellistele plaanidele tasub kindlasti valijatelt toetust küsida. Kui tegu on tõsise mõttega, siis peaksid sotsiaal-demokraadid selle oma valimisprogrammi lülitama.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.