Partide lendamise või prääksumise asemel mõelgem tulevikule!

Eesti poliitikas on populaarsemateks loomadeks orav ja ninasarvik, linnuks aga part. „Pardid enam ei lenda”, kuulutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser 28. mai Postimehes ühes loosunglikuma pealkirja ja must-valgel skeemil paikapaneva looga europarlamendi valimistest. Tegelikult vajab nii globaalne kui ka lokaalne sündmus mitte võitjate ülistamist ja kaotajate parastamist, vaid põhjalikku analüüsi. Seda on tarvis demokraatia küpsusastme hetkeseisu hindamiseks ja õppetundide võtmiseks järgmiste valimiste korraldamisel. Valimistest kõrvalejäämine ja valimine sotsiaalse hüpnoosi mõjul tulevad riigivalitsemisele võrdselt kahjuks.

Europarlamendi valimisi võib iseloomustada erinevate tuntud lausetega või nende interpretatsioonidega. Olgu selleks siis „Hea, et niigi läks.” või „Tahtsime parimat, läks nagu alati.”. Tõsi ta on – 36,44protsendiline osalus näitab valimisõiguslike kodanike suhteliselt tagasihoidliku tahet poliitikas otsustaja olla. Passiivsuse põhjusi ja tagajärgi tasub põhjalikult analüüsida meedias ning erinevates foorumites, mõttevahetustel ja aruteludel.

Arvan, et omajagu võis europarlamendi valimistest kõrvalejäämist põhjustada kuum päikesepaisteline ilm, mis meelitas näiteks põllu- ja aiatöödele või lihtsalt mõnusale äraolemisele õllepudeli või lähedase inimese seltsis. On ka neid, kes pole Eesti Vabariigi taassünnist alates valimas käinud ja uhkustavad sellega. Mõne valimistahet võib aga vähendada võimaluse puudumine valitud saadikut tagasi kutsuda.

Tegelikult ei tohiks kasutamata jätta võimalust valida ja häält andes oma arvamus välja öelda. Valimised on üks väheseid kõigile kodanikele antud võimalusi otsustada riigi tuleviku üle. Praktika korraldada rahvahääletusi ja referendumeid pole Eestis veel välja kujunenud.