Väikeparteide esinumber vastab

KÜSIMUS–VASTUS • Jätkame riigikokku kandideerivate väikeparteide esinumbrite vastustega. Seekord saavad sõna Erakonna Eestimaa Rohelised, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eesti Iseseisvuspartei ja Rahva Ühtsuse Erakonna esinumbrid Kagu-Eestis. Küsimused neile olid:

1. Palun kirjeldage ennast maksimaalselt viie lausega!

2. Nimetage kolm kõige olulisemat asja, mis on teie arvetes senine valitsuskoalitsioon teinud valesti!

3. Nimetage kolm kõige olulisemat asja, millele pööraksite riigikokku pääsedes tähelepanu!

Vastused on vastamise järjekorras.

Ago Samoson (Erakond Eestimaa Rohelised):

1. Olen töötanud umbes kaheksa aastat maailma juhtivates ülikoolides Hiinast Ameerikani ja üle kahe aasta kõrgtehnoloogilises firmas Saksamaal. Vastutan labori eest TTÜ tehnomeedikumis, kus uurimisteemad on seotud vananemist ennetavate tervisetehnoloogiatega, teadusaparatuuri arendamise ja ekspordiga ning universaalse energiasalvestusega. 

2. Rahva petitsiooni eiramise pretsedendi tekitamine, põgenemine Brüsselisse Ukraina konflikti eest, põhimõtteline riiklik lühinägelikkus.

3. Teaduse kohandamine Eesti inimese prioriteetidele, strateegilised peretalud, tulundusühistud kohalikus jaotuses, panganduses ja ressursikasutuses.  

Uno Kaskpeit (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond):

1. Teenistust alustasin piirivalves 1990. aasta oktoobris – Valga teises piiripunktis piirivalvurina. Olen teeninud erinevatel ametikohtadel, pikemalt olin piirivalveameti piiriosakonna ülem ja viimaseks teenistuskohaks oli mul piirivalvekolledži direktori ametikoht. Piirivalvest lahkusin 1. septembril 2007, kui piirivalve lükati välja riigikaitse süsteemist. Olen lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkoolis Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuse ja oman Tallinna ülikooli sotsiaalteaduste magistrikraadi organisatsiooni käitumise erialal. 

2. a) Vastu Eesti rahva enamuse tahet suruti riigikogus läbi kooseluseadus, mis näitab, et valitsus on rahvast kaugenenud.

b) Valitsuskoalitsioon(id) ei ole midagi ära teinud majanduse arendamiseks, sellest ka madalad palgad, elatustaseme langus ja sunnitud väljaränne.

c) Pidevad reformid sisejulgeolekuasutustes on viinud nende tegevuse efektiivsuse langusele ja organisatsiooni liikmed on sunnitud töötama pidevas stressis.

3. a) Riigikogus pühendan kogu oma energia piirivalve taastamisele iseseisva sõjaväestatud organisatsioonina ja sellele, et taastada Eesti piirivalve riigikaitseline roll, mis jaguneb rahuaja kriisireguleerimiseks riigi sisejulgeoleku eesmärkide täitmiseks ning sõjaaja luure- ja sissitegevuseks territoriaalkaitse eesmärkide täitmiseks.

b) Ühe kaitseväepataljoni juurde tuleks luua piirivalve ajateenijate sissiväljaõppeüksus, seda rahuaja kriisi- ja sõjaaja reservi tarbeks.

c) Muuta tuleb politseiseaduse regulatsiooni, mis praegu muudab politseiniku, kes on teeninud 25-30 aastat, viimasel viiel teenistusaastal „sunnismaiseks pärisorjaks” ja loob võimaluse inimesega manipuleerida viimased viis aastat.

Argo Mõttus (Eesti Iseseisvuspartei):

1. Olen geneetiline antikommunist planeedilt Krüpton ja mind on saadetud siia selleks, et vabastada eestlased internatsionalismi kurjast vaimust.

2. a) Senine koalitsioon on jätkanud multikultuurset kartelli ja meie kõigi suure juhi, seltsimees Lenini põhisoovi – suretada põliselanikud omalt maalt välja ja asendada nad parteikuuleka uue inimesega.

b) Haridussüsteemist on välja juuritud kogu majanduslik ja ideoloogiline osa ajaloost – see tähendab, et nii õppel kui ka õppijatel puudub igasugune sisu ning eesmärk.

c) Pole astutud nähtavaid samme Eestimaa dekoloniseerimise suunas.

3. a) Internatsionalismi vaimust tulenev totaalne ja LAIAPÕHJALINE rahvuskriis vajab esmast tähelepanu – multikultuurne diktatuur tuleb asendada osalusdemokraatiaga, sealhulgas korrale kutsuda kollane (pruun) sopakirjandus.

b) Viime ellu tasuta perso-naalse õppe igale eestlasele.

c) Rajame idapiiri taha modernse nullenergiapõhise Tallinngradi linna ning dekoloniseerime protsessi käigus kõik kolonistid sinna tagasi – tööpuudus, vaesus, korruptsioon ja lauslollus kaovad antud meetmete toimel täielikult.

Piret Haljend (Rahva Ühtsuse Erakond):

1. Olen 43aastane nelja lapse ema, abielus. Töötan Võrus pereõena. Olen Võru vallavolikogu liige ning lisaks panustan aktiivselt mitmes kodanikuühenduses. Poliitikahuviline olen olnud juba keskkoolipäevilt. Sünnikohaks on märgitud Luhamaa, kuid keskkooli lõpetasin kaugemal, Järva-Jaanis. Olen näide sellest, et ükskõik kui kaugele sind saatus ka viib, kutsub sünnikoht sind ikka tagasi – kodus on hea ja kodukandi heaks olengi valmis senisest rohkem panustama.

2. Kooseluseaduse suhteliselt kiire vastuvõtmine. Miks nii arvan? Palju oli hääletuselt puudujaid ja paljud jäid erapooletuks – see näitas, et isegi riigikogu liikmete seas polnud seadus vastuvõtmiseks küps, rääkimata rahvast. Ka on tehtud palju kulutusi haldusreformi ettevalmistamiseks, kuid siin on neli aastat kui mahavisatud aeg. On vaja täiesti uut lähenemist ning reform teostada nii, et teenused kodanikele paraneksid ja bürokraatia väheneks.

3. Ma ei mõista, miks tekitati viimase valitsuskoalitsiooniga ministreid juurde. Rahvaarv väheneb, kuid juhte on juurde vaja?

3. 1. Minu prioriteediks on inimeste tervis. Kui ma tooksin välja kõik tervisega seotud valdkonnad, ettepanekud, mõtted, siis kuluks selleks tunduvalt rohkem lehepinda. Tervishoius mõeldakse hetkel nii nagu hariduseski, et oluline on hoone supervõimsa sisustusega, kuid sealjuures unustatakse ära tööjõud. Nagu koolis on tähtis õpetaja, nii on ka tervishoius oluline ikka inimene – mitte kunagi ei saa aparaadid asendada inimesele antud võimeid näha, kuulata ja teha otsus. Me peame senisest rohkem väärtustama inimest kui töötegijat.

3. 2. Teine prioriteet on Eesti lapsed. Küsimus pole ainult meie riigi iibes, vaid eelkõige laste elukvaliteedis. Kohati on mul tunne, et lapsi justkui ei peeta kodanikeks, vaid nad on: omand, vahend, tööülesande lähtepunkt. Me soovime, et sünniks rohkem lapsi, kuid kas suudame tagada kõikidesse omavalitsustesse lastekaitsespetsialiste, mitmekesist huviharidust, lasteaiakohti ja veel näiteks senisest suuremat toetust vanematele, kui peres on erivajadusega laps?

3. 3. Minu soov: tahaksin, et riigikogu oleks avatum ja suhtleks rahvaga, valijatega. Võib-olla peaks see suhtlemine olema rohkem reguleeritud. Pean oluliseks, et inimesed valiksid kandidaadi omade seast. Poliitik astub julgelt kodaniku juurde, kuid õige valik on valija jaoks selline inimene, kelle juurde julgeb kodanik kohtumisel ise astuda ja temaga suhtlemist alustada ning seda ka väljaspool valmiskampaania perioodi.

Niina Netšajeva (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei) ei vastanud.