Menu

Ettevõtlik Misso vald: Vald kolme riigi kohtumispunktis

Arendusnõunik Maidu Laht ja vallavanem Urmas Peegel usuvad, et MTÜ Kagunurga Arendusklubi rajatud valgustatud terviserada leiab tulevikus aktiivset kasutamist. Foto: TAIMI PLADO• Misso vald: Vallas registreeritud 24 osaühingut, 30 füüsilisest isikust ettevõtjat, 15 mittetulundusühingut. Valla elanike arv aastal 2008 – 810, aastal 2009 – 786, aastal 2010 – 779, aastal 2011 – 747, aastal 2012 – 722 (tööealisi, 20–64aastaseid 433). •

Eestimaa kagupoolseimas vallas Missos jooksevad kokku kolme riigi piirid ja haldusjaotuslikult on tegu ääremaaga. Kuigi viimasel ajal püütakse ääremaastumise mõistet geograafilisest asukohast lahti rebida ning seostada seda pigem piiratud sotsiaalse ja majandusliku mõtlemisega, ei tulene Misso valla eksistentsiaal-sed probleemid mitte eestvedajatest, vaid siiski tõmbekeskuste kaugusest ning rahvaarvu pidevast vähenemisest. Ainuüksi viimase viie aastaga on elanikkond 100 inimese võrra kahanenud. Peamine äravoolu põhjus on töökohtade puudus. Töötuse kõrghetkel 2009. aastal oli kirjas 80 töö kaotanud inimest. Hetkel on nende arv vähenenud poolesajani.


„Oleks meil Tallinna TV eelarve, elaksime siin kui kuninga kassid.”


Vallavanema Urmas Peegli sõnul suudab vald 0,7 miljoni suuruse eelarvega vaevu katta seadusest tulenevaid kohustusi ja uute ettevõtete asutamise toetamiseks vahendeid lihtsalt pole. „Oleks meil Tallinna TV eelarve, elaksime siin kui kuninga kassid,” kirjeldab vallavanem piltlikult Eesti suurima ning pisikeste omavalitsuste tulude ja kohustuste struktuuri.


Nüüdseks on Missos mõistetud, et alla 1000 elanikuga valla haldusvõimekus on väike ja et jäärapäiselt üksi tegutsedes halvendatakse olukorda veelgi. Kulutused aina tõusevad, tulud aga vähenevad.


Kuigi kohaliku omavalitsuse palgalehel on 50 inimest, töötab neist vallavalitsuses vaid kümme, kusjuures ametid on jagatud poole koha kaupa ehk üks inimene teeb kahe ametniku töö. Ühinemise korral leiaksid tippspetsialistid täisrakendust omal erialal ja neile saaks maksta ka korralikku palka. Praegu ongi ees ootamas arutelud ühinemise teemadel. Ajalooliselt on umbes kaks kolmandikku Misso vallast Vastseliina kihelkond ja ligikaudu üks kolmandik ajalooline Setumaa. Mõlemas suunas paralleelselt praegu ka tegutsetakse.


Ettevõtluse toetamisel seljad kokku Setumaa Valdade Liiduga


Hetkel on Misso vald üks Setumaa Valdade Liidu neljast vallast. Vallavanema hinnangul on pisike Setumaa Omavalitsuste Liit tänu kuldse neliku – Margus Timmo, Aare Hõrni, Kaja Tulluse ja Aarne Leima – eestvedamisele kordades võimekam organisatsioon kui ümberkaudsed omavalitsusliidud. Misso vald toetab liitu ligikaudu 6300 euroga. Kogutud rahadega viiakse ellu ettevõtlusele suunatud projekte.


2006. aastal käivitunud riigi rahastatav Setumaa arenguprogramm on puhtalt ettevõtlusele suunatud. Selle raames on tööl Setumaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima, kelle ülesanne on initsieerida ettevõtjaid ühiselt lisandväärtust tootma. Tegemist ei ole kabinetis istuva konsultandiga, vaid spetsialistiga, kes käib tootjate juures ja püüab leida ettevõtete gruppe, kes võiksid midagi koos teha.


Hetkel on töös Setumaa ettevõtlusstrateegia ja majanduse teemaplaneering. Eelmisel aastal tõmmati joon alla Setu–Ape ühisprojektile, mis oli suunatud väiketootmisele ja turustamisele. 2010. aastal lõppenud teenuste delegeerimise projekti raames valmistati kohalikele omavalitsustele vajalik juriidiline dokumentatsioon. Missos delegeeriti noorsootöö MTÜ-le Misso avatud noorteklubi ja tulevikus on plaanis ehk ka koduhooldusteenuse delegeerimine. Töös on veel ülesetumaalise nõudebussi projekt, mille rakendudes peaksid paranema vallaelanike liikumisvõimalused. Esimene katse sellega tehti siis, kui Missos toimus teatrietendus ja sinna toodi soovijad igast Setumaa nurgast.


Ettevõtjate vahelise suhtluse tihendamiseks ja sünergia tekkimiseks on lisaks loodud Setumaa ettevõtlike inimeste klubi (SEIK).


Ettevõtjate realiseerunud unistused


2007. aastal kutsuti Misso vallas kokku kõik kohalikud ettevõtjad ja paluti rääkida oma unistustest, mida nad tahaksid teha. „See oli meile teada, millega nad tegelevad, aga tahtsime teada just unistusi,” selgitas vallavanem. Vestluses koorusid välja huvitavad ideed, millest nii mitmedki on tänaseks juba realiseerunud.


Misso Savi juhataja rääkis soovist ehitada rallikrossi rada Misso. Tänaseks on euronõuetele vastav rada olemas, kuhu on taotletud juba ka Balti meistrivõistluste etappe.


Vennad Paasid tahtsid tõsisemalt hakata tegelema turismiga. Nüüd ongi nad avamas Pullijärve puhkeküla. Peamaja, kämpingud ja terviserada on juba valmis. Olemas on ka arhitektuuriline projekt vabaajakeskusele.


Nopri on alustanud taluturismiteenuse pakkumisega. Arcel Metall võttis ette vana seisva viinaköögi rekonstrueerimise ja ehitab rallikrossiraja kõrvale turismiasutuse koos kõrtsiga.


Hetkel ei ole Misso vallas ühtegi ennast üle talve ülalpidavat turismiettevõtet. Suvel on avatud Vetevana turismitalu Hino järve ääres, Kimalase puhkemaja ja Ülenurme turismitalu.


„Turist ei tule tänapäeval turismitallu magama, vaid elamusi otsima ja praegu suudame me siin pakkuda lisaks kaunile loodusele ka tehnikaspordiga seotud elamusi,” selgitas vallavanem.


Eelmise aasta lõpul otsustas volikogu ühineda MTÜga Setomaa Turism, kes tegeleb turismiteenuse turundamisega. Jõuliselt toetatakse „Seto külavüü” projekti, mille käigus rajatakse erinevaid tegevusi, näiteks turismimarsruuti algusega Võõpsust, mis kulgeb läbi Setumaa, Tsiistre, Misso ja lõpeb Luhamaal. Marsruut ja kaardid on paigas ning kevadel läheb „Seto külavüü” messidele.


Arendusnõunik Laht meenutab, et kunagi oli juttu ka spaakeskuse rajamisest Missosse: „Värskas toimib see väga hästi, asukoha mõttes asume meie palju soodsamas kohas.” Hetke seisuga pole aga ideed veel maha müüa suudetud.


Ettevõtlusõpetus alates algklassidest


Vallavanem tõi välja veel ühe ettevõtluse toetamise võimaluse, mille üle ise väga uhked ollakse. Selleks on projekti raames rahastatud majandusõpe kõigis Setumaa koolides. Projekti üks pool on majandusõpetuse tunnid, kus antakse teadmisi, teine pool on isetegutsemine õpilasfirmades, osalemine ettevõtluspäevadel, töövarjupäeval, olümpiaadil, majanduseksami sooritamine.


Majandusõpe hakkab koolides pihta juba algklassidest. Töö tulemuslikkuse heaks näiteks on Misso poisid, kes on alates 14.–15. eluaastast tegelenud traditsioonilise ehitusega. Alguses panid nad sindlikatuseid, nüüd sadu ruutmeetreid laastukatuseid aastas. Üks neist on läinud õppima maaülikooli maaehitust, teine Viljandisse traditsioonilist ehitust ja kolmas käib veel gümnaasiumis.


„Misso koolis õpib 37 õpilast ja kui praeguseks on neist kolm jõudnud reaalse ettevõtteni, siis kümneprotsendiline ettevõtlusaktiivsus on väga hea saavutus,” on valla arendusnõunik Maidu Laht tulemusega rahul. „Meie jaoks on iga töökoht oluline. Ka kõige vähemtasustatud töökoht toob meile sadu eurosid maksutulusid,” lisab vallavanem.


Lairibainternet jõuab lõpuks ka Missosse


Lairibainterneti projektiga liitumise nimel on Misso vallas läbitud paras kadalipp. Kuigi Euroopa Liit on loonud meetme hajaasustusega piirkondadesse internetiühenduse loomiseks, antakse EASi projektide hindamise kriteeriumite järgi roheline tee neile projektidele, kus kasusaajate hulk on suurem. Kasusaajaid oli Missos 700 ja nad said selle kriteeriumi eest null punkti ning tõsteti toetuse saajate nimekirjast välja.


„Kui võtta Euroopa Liidu projekti eesmärk, mille järgi tuleb anda raha sinna, kus on vähe kasusaajaid, siis EASi-poolne hindamine on ju sellega vastuolus, sest nende järgi peab olema palju kasusaajaid,” selgitas vallavanem vastuolu eesmärgi ja hindamiskriteeriumite vahel. „Hindamisaktis tuleks graafik teisipidi keerata – mida vähem on kasusaajaid, seda rohkem peaks punkte andma.”


Pikkade selgituste järel on nüüd kindel, et 2012. aasta sügiseks tuleb ettevõtjate jaoks oluline lairibainternet kuni Misso alevini. Ilma internetita ei ole tänapäeval võimalik äriga tegeleda.


Tööandjate kolmik – põllundus, mööblitööstus, teenindus piiri-tollipunktis


Peamised ettevõtlusvaldkonnad Misso vallas on põllumajanduslik väiketootmine ja puidutööstus. „Kuigi vallas on registreeritud poolsada äriühingut, tegutsevad aktiivselt ehk vaid paarkümmend,” nendib arendusnõunik. Vallas asub kaks talu – Siberi ja Nopri. Siberi talus kasvatatakse sigu, kartulit ja vilja. Seal asub Eesti puhtaim sealaut. Nopri talu ja Nopri Talumeierei on valla suurimaks tööandjaks. Kokku leiab neis tegevust paarkümmend inimest.


„Vaatamata sellele, et puiduklastri tegevjuhi arvates on täiesti välistatud võimalus, et kuni kümne töötajaga mikroettevõte ekspordib midagi, on Misso vallas selline välistatud firma siiski olemas,” toob vallavanem välja levinud eksiarvamuse. Mööblit valmistava OÜ Vip-Mööbel toodangust läheb üle 90 protsendi ekspordiks. Palgal on seal kaheksa töötajat, kellest kaks on veel praktikandid.
Kunagise kümne töötajaga puidufirma M.A.O on tänasel päeval varjusurmas ja tegutseb peamiselt pereringis. FIE Aimar Sulg teeb saematerjali ning Margus Zirk ja Rein Ilves raiuvad palkmaju.


OÜs Misso Savi töötas kõrghetkel ligi 20 töötajat. Nüüdseks on klientuur kokku kuivanud ja tellimused suudetakse täita oma pere jõududega. 2010. aastal oldi sunnitud töötajad koondama ja kui nad 2011. aastal tahtsid avada terviklikku vahetust, siis töölisi ei leitudki.


Hiljuti loodud Collade tolliterminal annab tööd 31 inimesele ja umbes pooled neist on Misso vallast. Collade territooriumil asuv OÜ Pipu Luhamaa kohvikus on kaheksa töökohta, kuid kohalike elanikega on neist täidetud vaid kaks. Luhamaa piiri-tollipunktis käib tööl inimesi üle Eesti, Misso vallast kõigest kümmekond.


Piiril ettevõtluse elavdamiseks on vald algatanud piirimajandusega seotud riikliku tööstusala „Luhamaa maismaa sadama” projekti.


Misso vallavalitsuse ja Setumaa Valdade Liidu tegevus piirkonnas ettevõtluse ning elu säilitamise nimel on muljetavaldav. Meeldiv on tõdeda, et rahaliste ja inimressursside piiratuse probleemidest püütakse üle saada sõbralikult jõudusid koondades.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD