SUUSAVÕISTLUS • 25. veebruaril peetakse järjekorras juba 40. Haanja maraton. Nagu eelnevatelgi aastatel, sõidetakse selgi korral nii 43kilomeetrine maraton kui ka 22kilomeetrine poolmaraton klassikalises tehnikas.

Iga-aastane Haanja suusamaraton on oma 1300 osaleja, 150 korraldaja ja ligi 300 pealtvaatajaga suurim talvine spordisündmus Võrumaal. Traditsiooniline suusavõistlus kuulub ühtlasi Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja ja toob tänavu Haan-ja radadele Eesti suusaparemiku.

Viimaste aastatega on Haanja maratonil osalejate arv kahekordistunud, osalema tullakse nii meilt kui mujalt. „Suusatamine on mõnus, suusatamine on taskukohane, suusatamine on moes!” leiab Haanja maratoni korraldaja Urmas Veer-oja, andes justkui mõista, et mis muu võikski olla suusatamise populaarsuse kasvu põhjus.

Maratoni asemel matk

Haanja maratoni pole peetud vaid ühes vormis. Näiteks korraldati 1960. aastatel maratoni asemel hoopis Võru–Haanja–Võru suusamatk, kus käis nii meeskondlik kui individuaalarvestus. 1966. aasta kohalik ajaleht kirjutab artiklis „Suusamatkast Haanjamaale”: „Matka naelaks olid võistlused nais- ja meeskondadele. Võistlust meestele kuni Haanja lähisteni juhtisid V. Jürgens, J. Joonas, J. Männiste ja T. Daniel. See nelik saavutas teiste ees poolekilomeetrise edumaa, kuid tiheda udu tõttu eksis rajalt. Pöördepunkti jõudsid nad koguni viimaste seas. Tagasiteel suutis meistersportlane J. Joonas (Võru KEK) haarata liidripositsiooni ja lõpetada esimesena. Meeskondadest võitis karika metsakombinaat.”

Haani miis ja haani supp

„Haanja maratoni iseloomustab kogukonna osalemine suusapeo korraldamisel. Maratoonarid saadab stardipauguga jahipüssist teele Haani miis. Selgelt eristub Haanja maraton teistest maratonidest eelkõige suusatajatele väljakutseid esitava rajareljeefi poolest. Peamiselt Haanja looduspargis kulgevad käänulised ja kitsad klassikalise sõiduviisi rajad tõusevad Haanja järskudele küngastele, kuid langused ei võimalda puhkust, vaid nõuavad head suusavalitsemist. Suusatajate seas levivad legendid „killertõusust” ja Kurgjärve „kahest küürust”. Maratonipäeva tasuks on uhkusetunne järjekordsest võidust iseenda üle ja maitsev kausitäis rammusat haani suppi,” kirjeldab Veeroja lühidalt suurvõistluse käiku.

Neile suusasõpradele, kes tunnevad muret suuskade ettevalmistamise pärast, pakub Võru spordipood Silja Sport võimalust suuski määrida. „Inimesed kasutavad seda võimalust üsna sageli, maratoni ajal oleme ka Haanjas koha peal määrdeabiga platsis,” sõnas Suija. Endine tippsuusataja lisas, et määrde valikul tasub panustada pidamismäärdele, sest rajal on palju tõuse, millest üles rühkimine väga libiseva suusaga on äärmiselt vaevanõudev.

Nagu juba mainitud, ootavad Haanja suusarajad kõiki spordisõpru 25. veebruaril.