Vene majanduses vabadust rohkem kui Eestis

Liberaalse mõtteviisi propageerija Paul Vahur nimetab Postimehe artiklis Euroopa Liidu majandusmudelit keelumajanduseks, mis on kasulik suurfirmadele ja sööb välja väikseid ettevõtteid.
Eestil tasuks siin õppida Venemaast, kus keeldusid märksa vähem. Võtame kas või kaubanduse, majanduse alustala, kus Venemaal tegutseb enamik poode ööpäev läbi, seejuures on valik väga suur: näiteks Pihkvas on esindatud nii ülisuured hüpermarketid kui ka väiksed nii-öelda keldripoed. Viimased on Eestis pärast Euroopa Liiduga liitumist praktiliselt välja surnud.


Vabadust näitab seegi, et enamik poode on Venes lahti ööpäev läbi ehk 24 tundi. Sama olukord oli Eestis pärast vabanemist Nõukogude Liidu raudsest haardest. Märkamatult on aga Eesti poodide lahtiolekuajad lühenenud, seda eriti pärast öise alkoholimüügi keelustamist. Venemaal seevastu võib alkoholi osta ööpäevaringselt, seegi on vabaduse märk. Seejuures pole tänavapildis märgata rohkem nokastanud inimesi kui Eestis, pigem vastupidi. Näiteks Soomes, kus alkoholimüük on veel rohkem reguleeritud kui Eestis, püsib tarbimine jätkuvalt kõrge. Põhjus on lihtne: kui alkoholi öösel ei müüda, ostetakse seda päeval igaks juhuks rohkem ning see suurem kogus juuakse tavaliselt ära.


Üks vabaduse näitaja on maksud: mida madalamad maksud, seda vähem riik sekkub ja seda vabam on majandus. Venemaal on tulumaks ühtlaselt 13 protsenti, mistõttu on majanduskasv kiirem kui Euroopa Liidu riikides, kus maksukoormus on kõrgem. Niisamuti pole Venemaal kõrget kütuse ja tubaka aktsiisimaksu. Venemaad võib võrrelda USAga, kus samuti puudub traditsioon maksustada autoga sõitjaid ning seetõttu inimestel rohkem vabadust ringi liikuda. Kui palgad on Venemaal enam-vähem võrdsed Eestiga, siis saab sealne elanik oma palga eest osta kaks korda rohkem kütust kui Eesti kodanik. Pole ime, kui Eestiga piirnevate piiripunktides seisavad järjekorras põhiliselt Vene turistid: neil on odavama kütuse tõttu rohkem vabadust ringi reisida. Madalam kütuse hind hoiab omakorda transpordi ja kaupade hinnad madalamal.

Comments  
  +2
majanduse aluseks on olnud aegade algusest tootmine, see on LISAVÄÄRTUSE LOOMINE. Meil Eesti riigis nähakse majanduse aluseks poliitilist võimu: hoitakse väikseid omavalitsusi (paljude ametnikega ), riigile suur kulu ,aga lisaväärtust ei kuskiltki.Ametnike käsud ees ja taga (hullem kui N-liidu ajal)
  0
Huvitav, kas see on majanduskommentaar, või koguni majandusanalüüs... või siis hoopis tervisetõendi väljastamise alus???
  0
putkakaubandusest 90-ndate alguses meenub, kuidas ühe ärimehe keldripoe letil mustakstõmbunud banaanid seisid - kaks nädalat..hinda ka alla ei lasknud, lihtsalt põhimõte oli selline, et tuleb kallimalt maha müüa kui sisse osteti..
  +5

Quoting w:

leheneeger oleks võind ikka enne kirjutamist majanduslikult harida tiba, majanduse aluseks on olnud aegade algusest tootmine, mitte kaubandus!


Meie majanduse alus on taararaha eest ostetud Volvod.
  +1
leheneeger oleks võind ikka enne kirjutamist majanduslikult harida tiba, majanduse aluseks on olnud aegade algusest tootmine, mitte kaubandus!
  -2
Ei saa märkamata jätta juhtkirja kokku kirjutanu laia haaret ja sügavat üldistustvõimet. :-) Käis korra teisel pool piiri kuni viimase poekeseni ja ongi kohe selge, et sealpool on majandusvabadust navaalom. Eriti muhe on tulumaksuprotsendist majanduskasvu tuletamine. :u

Mitu korda lugesin, siis jagasin ära, et tegu on udupeene huumoriga. See korjaks palju rohkem klikke, kui seal esineks ka mõni poliit- ja äri- ning helitehnika ekspert.
  0
See mõni saavutus et poed 24 tundi lahti ja vodkat terve ööpäev osta saab, joodikute venemaa.
  -8
See leht näitab iga juhtkirjaga aina rohkem oma rumalamat palet. Vohav putkamajandus on arengupeetuse ilming. Uurinuks siis mõnelt kohalikult ettevõtjalt, kui lihtne tema paberimajandus on ja kui vabalt seal tegutseda lastakse. Hetkel jääb arusaamatuks, kas selle jutu kijra pannud inimene ei tea ainult Vene ärimaailmast midagi, või on tal ka Eesti osas puudulikud teadmised, et ei oska võrrelda ja analüüsida.
  -7
See on lausa kummuli artikkel ,kus püütakse meie Eduriiki igati laimata. Meil on majanduskliima enneolematult inimsübralik ja ettevõtteid ning investeeringu tegijad seisavad lausa järjekorras et Eestisse investeerida. Aastas lisandub riigi äriregistrisse kusagil 16000 uhiuut ettevõtet.
Pihkva ja Petseri on aga erilised kolkad. Seal käib keldrikaubandus ja putkamajandus täie hooga edasi ja areng on peatunud oma 25 aastat tagasi.

 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD