Eestit peetakse Kreeka või isegi Lätiga võrreldes rahulikuks maaks. Rahulolu on siiski näiline ja tuleneb asjaolust, et inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda.

Ühelt poolt võib küll väita, et nurisemiseks põhjust pole. Erilist nurinat pole kuulda ajakirjanduse kaudu ja kuivõrd ajakirjandus peaks vähemalt teoorias peegeldama ühiskonnas toimuvat, siis võib justkui väita, et midagi hullu lahti pole. Seda, et kõik on hästi ja järjest paremaks läheb, kuuleb üha valjemalt Tallinnas Toompeal asuvate valitsusametnike ja rahvaesindajate suust.

Tegelikkuses asjad muidugi nii roosilised pole. Ajakirjanikud kuulevad inimeste suust viimasel ajal üha suuremat pahameelt, aga sellest jõuab vaid murdosa leheveergudele, kuna inimesed lihtsalt ei julge oma nime all rääkida. Ei julgeta rääkida siis, kui pole raha, et oma lastele süüa osta, endast rääkimata. Ei julgeta rääkida sellest, kui elusaatus on viinud kogu varanduse ja tuleb parema puudumisel kuuse alla kolida, sest ametnikud ei leia hädasolijale korterit. Avalikult ei julge inimene kritiseerida ametnikke siis, kui teede ja tänavate kehva olukorra tõttu on auto nii tema kui käekõrval oleva lapse veesahmakaga üle kallanud. „Ah, ise olin süüdi,” kõlab vabandus, mis iseloomustab pigem totalitaarsele ühiskonnale alluvat mutrikest kui õigusriigi täieõiguslikku kodanikku. Pole ime, sest neid, kes ametnike omavoli eest oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduvad, kutsutakse pealekaebajateks. Nõnda jätkates ei saa imeks panna, kui omavalitsuste suurimateks ja varsti ainsateks tööandjateks jäävadki needsamad ametiasutused – nurka surutud inimesed hääletavad jalgadega ehk lahkuvad. Paljud neist jäädavalt.

Viimastel nädalatel võtab ajalehe toimetusega ühendust üha rohkem inimesi sõnumiga, et riik on hulluks läinud ja oma kodanikud hüljanud. Eriti puudutab see piirikaubandust, kus valitsus on kraanid viimseni kinni keeranud, sõites üle isegi varem palju kiidetud ja Eestis seaduse jõudu omavatest euronormidest. Võiks ju siis euronormidele juba täiega vilistada ja lasta ettevõtjatel vabamalt hingata.