Ettevõtlik Vastseliina vald: Turism toob aastas kümneid tuhandeid külastajaid

SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel: „Meie eesmärk on tuua külastuskeskusesse-muuseumi sisse rohkem tegevusi, et turistidel oleks võimalik kõiges kaasa lüüa. Meil võib kõiki eksponaate oma käega katsuda. Me ei räägi siin monotoonselt ajaloost, vaid toome külastajatele välja vana aja põhimõtted läbi tänapäeva. Ettetellijatele pakume täisteenust koos ekskursiooni, riietuse, käsitöö ja söögiga. Kõik kokku maksab meil umbes 30 eurot inimese kohta.” Foto: TAIMI PLADOVastseliina valla turismiressursiks on puhas ja mitmekülgne loodus. Tõmbekohtadeks on Piusa jõe ürgorg matkaradade ja vaatamisväärsustega ning Kirikumäe järve puhkeala. Vallas on praegu kuus majutusteenuse pakkujat: Kerepäälse turismitalu, Tabina puhkemaja, Jõeveere puhkeküla-laager, Kirikumäe matkamaja, Mäesoo talu ja Vasekoja puhkemaja. Raul Tohvi hinnangul võib pakutava teenuse osutajate arvu järgi väita, et valla turismi- ja puhkemajanduslik ressurss on alakasutatud. Potentsiaali oleks tema arvates tõhusamas teemaparkide ja -ürituste, talupuhkuse, aktiivse puhkuse ning harrastuste müügis.


Piirkonna turismimajanduse elavdamiseks töötati 2008. aastal välja Vastseliina piiskopilinnuse kompleksi arendamise kava. Kavandatud eesmärkide realiseerimiseks moodustati SA Vastseliina Piiskopilinnus. Sihtasutuse juhataja Ivar Traagel nimetab linnust Vastseliina pärliks: „Seda peab arendama, see on meie pärl. Lõuna-Eestis teisi selliseid kohti ei ole.”


Lisaks piiskopilinnuse ala väljaarendamisele korraldab sihtasutus veel nelja tuntud turismitooteks kujunenud üritust: maarahva laata, Lind-ora laata, „Vana aja päeva” ja „Tulede ööd”. Traageli sõnul toob nende tegevus aastas umbes 50 000-60 000 inimest Vastseliina maile: maarahva laat
20 000-25 000, Lindora laat 10 000; kompleksi külastajaid on 10 000-15 000 ja ainult linnuse külastajaid 10 000-15 000.


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD