Vaatamata paljude skeptikute kahtlustele tegi Võru meelelahutusärimees Jüri Luik välja lubatud Kirumpää muusikaürituse ära. Kui norida, siis võib öelda, et lubatud ilutulestikku ei toimunud ja eriti polnud näha välja reklaamitud lõbutüdrukuid, aga see on arusaadav, sest tuleohu tõttu ei saanud tulestik luba ning kurtisaane mänginud neidudele soovitati samuti varjus püsida. Kõigele vaatamata läks aga Kirumpää rokiüritus korda ja Jüri Luik lubas järgmisel aastal seda kindlasti korrata. See on igati teretulnud, sest olukorras, kus Võru folkloorifestivali korraldajate eesmärk on paaril viimasel aastal olnud see üritus välja suretada, oleks kahju, kui Võrru suvel ühtegi suuremat muusikaüritust ei jää. „Linnuse rock” ja Kandle kultuurikeskuse korraldatud romantikafestival on need, mis võiks tulevikus senise folkloorifestivali asemele asuda.

Lisaks muusikale aitas „Linnuse rock” reklaamida kunagist Kirumpää muinaslinnuse ja hilisema piiskopilinnuse asukohta. Arvatavalt oli Kirumpää muistne eestlaste asulakoht, millele hiljem rajati Vastseliina linnusega sarnane asula. Tavaliselt tekkisid sarnaste linnuste juurde hiljem linnad, ent Võru linn rajati hiljem paar kilomeetrit eemale. Ilmselt sai määravaks kaunis koht – järve ümbrus, mis linna rajajatele ja külalistele meeldis, ent mis on oma soise pinnase tõttu teede ning hoonete rajamisel praeguseni ikka ja jälle probleeme valmistav.

Külaliste arvu poolest võis „Linnuse rocki” võrrelda „Põllumeeste päevaga”. Ühel juhul oli tegemist paari inimese korraldatud esimese sellelaadse üritusega, teisel puhul oli tegemist arvuka liikmeskonnaga ühenduse juubeliaastapäevaga. Oli näha, et Kirumpää rokiüritus läks publikule hästi peale, mistõttu võib nõustuda Võru linnavolikogu esimehe Erki Saarmani arvamusega, et Luige üritusest võib isegi asja saada. Saarman, kel õnnestus osaleda Läti festivali „Positivus” esimese aasta kontserdil kümmekond aastat tagasi, rääkis, et praegu hiiglaslikuks kasvanud „Positivus” alustas samuti väga väikselt.