Sügisel jõustub Euroopa Liidu piiriülese ravi direktiiv, mis annab uued võimalused nii Eesti haiglatele kui ka patsientidele. Piltlikult öeldes pole vaja enam Eestis ravijärjekorras oodata, vaid lasta end ravida Toomas Hendrik Ilvese kombel Soomes ja lasta see teenus hiljem Eesti haigekassal kinni maksta.

Raviteenuse turu avanemine tähendab, et kui varem said end lasta välismaal ravida ainult väga rikkad, siis nüüd saavad selle võimaluse omale kõik lihtsurelikud. Eesti patsiendi jaoks ei ole see midagi eriskummalist, sest arsti juurde saamiseks on eestlased harjunud juba nõukogude ajast peale maksma, lisaks makstakse doktoritele selle eest, et nad ikka hästi tööd teeksid ja lõpuks makstakse veel siis, kui töö on hästi tehtud. Kui kogu see raha kokku võtta, siis tuleb välismaal arsti juures käimine isegi odavam kui Eestis, kus arstiabi on küll jutu järgi tasuta nagu nõukogude ajal, aga läheb lõpuks ikka kalliks maksma.

Teine võitja raviteenuste turu avanemisest on kahtlemata Eesti arst. Võib juba ette kujutada seda soomlaste ja rootslaste tulva, kes hakkavad ummistama näiteks Eesti hambaravikabinette. Erinevalt Eestist maksab Soome riik oma patsientide hambaravi kinni, mistõttu nad saavad võimaluse end Eestis ravida. Teatud protseduuride, näiteks hambaimplantaatide puhul on Soomes vähe arste ja pikad järjekorrad, mistõttu on lihtsam end lasta Eestis ravida. Eesti hambaarstid, kes omakorda Soomes patsiente ravimas käivad, saavad võimaluse põhikohaga kodumaale tööle naasta.

Nagu ütles Valga haigla juhataja Marek Seer, võib seoses ravituru avanemisega suureneda Valgas lätlastest patsientide arv. Juba praegu käib end Valgas ravimas lätlastest patsiente. Praegu peavad nad seda tegema oma raha eest, alates sügisest maksab Läti haigekassa selle teenuse kinni. Ja kui patsiente jagub Valga haiglasse, siis on küllalt tõenäoline, et neid hakkab tulema järjest enam Võru haiglasse. Läti patsiendid omakorda annavad haiglale tegevust ja vähendavad haigla kinnipanemise hirmu.