Kümmekond aastat tagasi Võrus külmutatud saiatoodete tootmist alustanud endine leivatehas Cristella VT OÜ on kasvanud nii Eesti kui ka Baltimaade suurimaks külmutatud pagaritoodete valmistajaks.
Ühtlasi on Cristella saanud Võru linna suurimaks tööandjaks, edestades selliseid endisi suuri tegijaid nagu Wermo ja Võru Juust. Ettevõtluse olukorda arvestades võib Võru linna pidada nii Eesti kui ka Baltimaade pagaripealinnaks. Siin valmistatud saiakesi kasutatakse nii lennukitel kui ka laevadel ja valdavas osas Eesti hotellides, restoranides ja kohvikutes.
Kui Eesti Nokiaks võib pidada laiemas plaanis Eesti naisi, kes toovad Eestisse nii välisinvesteeringuid kui ka värsket verd, siis Võru linna Nokia on pagaritooted. Kohe kindlasti pole Eestis teist sellist kohvikut kui Katariina kohvik, kuhu tullakse maitse- ja kohvikuelamust nautima isegi Tallinnast ja välismaalt. Need, kes on saanud maitsta Nele kulinaaria rulaade ja hakklihatooteid, midagi muud naljalt enam ei taha. Ostjate poolehoiu on võitnud Pagariaida ja Metsakohviku küpsised ja saiakesed. Pärast Võrumaa toidukeskuse valmimist on pikad järjekorrad Jaagumäe kokkade ja pagarite valmistatud toitude leti taga. Vaatamata asukohale keskusest eemal on pidevalt rahvast täis Võru söökla – Liivimaa toidusaal. Võrumaise toidu eelis on selle ehtsus: siin ei kasutata lisa- ja säilitusaineid. Toitudel on küll lühem säilivusaeg, aga nad on „päris” toidud, mitte keemiapommid.
Cristella toodete eelis on samuti ehtsus. Toodete sügavkülmutamine võimaldab pikendada nende säilivusaega nii, et pole vaja lisada säilitusaineid. Nagu rääkis Cristella juht Merike Tenso, võib saiatoodete külmutamist võrrelda marjade külmutamisega. Külmutades säilitab toit kõige paremini oma omadused. Siin on oma tehnoloogilised nipid, nii nagu marjade puhul. Näiteks muutuvad maasikad pärast külmutamist üles sulatades vesiseks, aga kui neile lisada enne külmutamist veidi suhkrut, siis on üles sulatades maitse täpselt selline nagu vahetult pärast põllult korjamist.


















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/14/Uusvada (24).jpg?width=2023&height=1349)



















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/14/Barrus Aigar Nagel (3).jpg?width=2023&height=1349)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/Mart (10).jpg?width=2039&height=1359)



.jpg#joomlaImage://local-images/2025/08/29/Peaminister ministritega Taara linnakus (74).jpg?width=2000&height=1334)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/08/22/Naitus noa laev ukrainia voru (29).jpg?width=2200&height=1467)










.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/08/Remo Allikas Empaki (4).jpg?width=2964&height=1870)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/07/Koreli 34 Ingemar Palm (3).jpg?width=1800&height=1350)











.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/UMA MEKK AIGAR NAGEL (3).jpg?width=2039&height=1359)










.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/liikluspildid (4).jpg?width=2541&height=1906)







.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/03/Nursipalu lahinglaskmne vorumaa (5).jpg?width=2023&height=1349)



.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/Mart (2).jpg?width=2039&height=1359)

















Tööandja ja tööandja vahel on ikka vahe ja väga suur! Vanasti oli võru leib aastaid 25 parema firma hulgas eestis, aastaid oli kõige kõrgema keskmise palgaga võrumaal, isegi pankadele andi silmad ette! Mis nüüd?
http://selry-fi-bin.directo.fi/@Bin/4fdeaa49bea32dc8c76eb722f0a9299a/1377790856/application/pdf/12894386/LEIPOMO%20TES%202010-2014%20FINAL%20120704%20%28ID%2016955%29.pdf
Mis teil siis viga,teine palk kõrvalt :sad: meil ei midagi
,,,õiged sõnad,,,toidlustusettevõtted Võrus nagu sigalad. Nii nagu lumpen, nii ka toidlustamine. Ainuke, kus olen saanud maitsvaid toite on Timmi poes olev toitlustusettevõte kuid viimane kord käies, näen muutumist ja seda negatiivses suunas. Kurb, et tahetakse raha rohkem kui pealinnas ja kaup on alla igasugust arvestust,,,nii kõikjal, kus midagi osta tahad, saad paska.Toidupoed,,,vahetatud kuupäevadega toidud kui ka lillepoed, kus poest väljudes lill kaotab omka sära,,,mine siis surnuaiale, omakseid mälestama, varred pihus.
Kuidas saab olla siis ühtses liidus nii erinevad õigused inimestel.
Nii erinevad palgatingimused võrdse töö eest ?.
Samas konkureerib "orjatöö" kasutaja ühtses konkurentsis EL turul.
Pean seda ebaterveks konkurentsiks, mille vastu peaks hakkama teised EL tootjad.
Euroopa Liit vajaks ühtseid kriteeriumeid alampalga osas.
See oleks ka aluseks EL liikmeks astumisel või olemisel.
Eesti Pagar kasutab ära võrumaa rasket töökohtade olukorda ja inimeste sundseisu, makstes häbiväärselt väikeseid töötasusid.