Võru linnavolikogu esimehe Erki Saarmani otsus kutsuda Võrru kandideerima Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland on julge samm, eriti kui arvestada, et Saarman kuulub Reformierakonda, kust Ojuland mõned kuud tagasi suure kära saatel välja visati.

Kuigi Ojuland otsustas kohalikel valimistel mitte kandideerida, näitab Saarmani samm, et kriitiline meel pole Reformierakonnast veel päris otsas. Nagu selgub tänases Võrumaa Teatajas ilmuvast intervjuust Kristiina Ojulandiga, on riigi tasandil kriitiline mõtlemine Reformierakonnas tasalülitatud, sarnaselt nagu see on olnud tavaks Keskerakonnas ja viimasel ajal ka Isamaa ja Res Publica Liidus. Kriitilise mõtlemise tasalülitamine on omakorda tekitanud lõhesid juhtivates erakondades, mille väljenduseks olid Reformierakonna puhul niinimetatud Silvergate, IRLi puhul Vaba Isamaalise Kodaniku liikumise sünd ning Keskerakonnast lahkunud Vabad Demokraadid.

Eesti juhtivate erakondade puhul on levinud praktika, kus välja ei visata mitte kuritegusid sooritanud poliitikud, vaid need, kes julgevad erakonna tegevuse suhtes kriitiliselt sõna võtta. Kriitikat peetakse erakonda kahjustavaks tegevuseks, nii nagu see on tavaks äriühingutes. Kui tavalises äriühingus võib avalikku kriitikat tõepoolest taunida, sest see kahjustab äriühingu tegevust, siis erakonda ei saa üks-ühele võrdsustada tavalise äriühinguga, kuna erakonna tegevusest sõltub kogu ühiskonna areng. Kui keelata kriitika erakonna sees, siis viib see lõpuks kriitilise meele kadumiseni kogu ühiskonnas ja sealt edasi kokkuvõttes stagnatsiooni, mis eestlastele on tuttav nõukogude aja lõpuperioodist. Sarnaselt nõukogude ajaga räägitakse täna Eestis üha enam stagnatsioonist, kus uuendusi ei toimu, arvajaid sõimatakse seemnesööjateks ning ühiskonna areng tammub paigal. Sarnaselt nõukogude ajaga on tänases Eestis peatunud majanduse areng, seda vaatamata suurtele kärbetele masu alguses ning asjaolule, et Eestil praktiliselt puudub võlakoorem. Sarnaselt nõukogude ajaga suureneb inimeste huvi kodumaalt lahkuda.