Võru põleb*

Võru põleb ja tuld tehakse rahaga. AS Võru Soojus on üles ehitatud rahaga, mis on soojusenergia tarbijatelt maksudena saadud. Linnajuhid müüsid ASi Võru Soojus seetõttu, et oma saamatu juhtimise tulemusena oli jõutud sisuliselt pankrotiseisundisse ja kogu arendustegevus oli seiskunud. Saanud raha kätte, ületas võimuiha taas kaine mõistuse. Kas soovist valijale meeldida või ka omakasupüüdlikest ajenditest tingituna: kogu raha ehk 3,6 miljonit eurot löödi aasta jooksul laiaks. Tehti häid asju, halbu asju ja suisa sigadusi. Nii kiire rahapõletamise juures polegi teisiti võimalik.

Kuhu siis raha kadus?

250 000 euro eest osteti raamatukogule amortiseerunud hoone. Sellise hoone puhul oleks olnud õigem edasi rentnik olla ja raamatukogu oleks saanud rahulikult edasi töötada. Nüüd tuleb kanda kulud kogu hoone eest ja teatud ruumide kasutamise osas on ebamäärasus. Maksumuse võrdlusena tooksin välja praeguse linnavalitsuse hoone, mis on müügis 130 000 euro eest, ja seda ei soovi keegi.

Sild üle vaevavete ehk Petseri tänava pikendus läks maksma 800 000 eurot. Sellega on Võrus võetud ära veel üks väikelinnade kohustuslik eripära: jalakäijatele mõnus ja ohutu piirkond. Hullumeelne liiklus Jüri tänaval meenutab juba suurlinna.

Väga vajaliku sauna rekonstrueerimiseks saadi projektiraha ainult 20 000 eurot ja linnakodanike raha pandi 100 000 eurot. Normaalse tegutsemise korral oleksid summad vastupidised.

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi omafinantseering on 320 000 eurot. See sum-ma võinuks olla väiksem, kui eelnevatel aastatel oleks majandatud mõistusepäraselt ja ehitus oleks alanud varem.
Katariina allee omafinantseering oli küll 155 000 eurot, kuid viimasel volikogul küsiti juba 23 000 juurde ja küllap küsitakse veelgi.

Tänavavalgustuse projekteerimine läheb maksma 30 000 ja rekonstrueerimine 230 000 eurot. Kui selle objekti rajamiseks loodud firmat juhitakse samamoodi kui pidevas kahjumis olevat jäätmekeskust, siis midagi kasulikku sealt tulla ei saa.

Kreutzwaldi tänav, mis hetkel meenutab tüüpilist vene küla, võtab ligi 650 000 eurot ja veelgi rohkem, sest kõnniteed jäävad küll sel aastal rajamata.

Loodetavasti jääb kasutamata esialgselt planeeritud 200 000 eurot endise pangahoone  ümberehitamiseks linnajuhtidele.

Ja veel lahkelt enne valimisi raha siia-sinna ning ongi jälle tühjad pihud.

Võru linna laenukoormus käesoleva aasta lõpus moodustab 3,3 miljonit eurot, millele lisanduvad SA Võru Spordikeskus laen 3 miljonit eurot ja ASi Võru Vesi laen 1,7 miljonit eurot. Seega kokku veel 8 miljonit eurot, mis tuleb maksumaksjatel kinni maksta. Jõudu tööle, kallis maksumaksja!

* Artikkel on kirjutatud enne valimisi.