Ehkki naisi armastatakse süüdistada liigses suupruukimises ning Eestis kästakse naistel isegi valitsuse tasemel vait olla, näitab elu, et naised tagavad stabiilsema ja seetõttu parema võimu.

Eestis annab tõenäoliselt veel kaua oodata naispeaministrit ja/või -presidenti, ent kohalike omavalitsuste tasemel on naiste võim juba täiesti käegakatsutav. Nii on Varstu volikogus juba mitmendat koosseisu enamuses naised ja Vastseliina volikogus on tänavu esimest korda naiste ülekaal.

Kui Varstut ja Vastseliinat võrrelda teiste omavalitsustega, siis torkab seal silma suurem stabiilsus kui näiteks Missos, kus volikokku ei saanud tänavu mitte ühtegi naist, või Varstu naabervallas Mõnistes, kus volikokku pääses vaid üks naisterahvas. Naistel on suurem loomuomane empaatiavõime, mistõttu arvestavad naised suurema tõenäosusega oma kaaskondsete arvamusega kui mehed. Naised juhivad organisatsioone nagu peret, mehed juhivad ettevõtet nagu armeed. Naised pole reeglina altid sõjamängudele, seda nii elus kui volikogus. Kui vaadata viimasel ajal Võrumaa omavalitsuste käekäiku, siis on just Varstu ja Vastseliina valdades olnud suurem stabiilsus, mis on omakorda toonud kaasa kindlama arengu. On ju teada, et volikogu liikmete omavahelised kemplemised ja pidevad võimumängud avaldavad lõpuks negatiivset mõju terve kogukonna arengule.

Võru linnas pääses seekord volikokku seitse naist, mis pole küll suur arv, kui arvestada volikogu liikmete arvu (21), ent sellele vaatamata on Võru volikogus kaks naist rohkem kui möödunud perioodil. Naiste suurem osakaal võimaldab Võru linnas arvestada rohkem linlaste huvidega ja enne tähtsaid otsuseid linnakodanikega läbi rääkida. See peaks omakorda tagama Võru linnale kindlama ja stabiilsema arengu.

Tänavu toimus suur muutus Antslas, kus volikokku valiti neli naist ja vallavanemaks saab samuti naine – Merike Prätz. Selline areng peaks andma kindlama suuna Antsla valla arengule, kus valijad näitasid äsjastel valimistel selgelt, et pole rahul senise, meeste juhitud valitsemisega.