Olukorras, kus 80 protsenti Brüsselis vastu võetavast seadusandlusest rakendub kohalikul tasandil ja 94 protsenti Euroopa Liidu eelarvest jagatakse laiali investeeringutena samuti kohalikul tasandil, on loomulik, et Euroopa Liidus hakatakse rohkem tähelepanu pöörama kohalikule meediale, see on kohalikele ajakirjandusväljaannetele.

Seni on kohalikud väljaanded jäänud tähelepanu alt välja ja seda täiesti teenimatult. Kohalike väljaannete „unustamine” on üks põhjusi, miks inimesed on kaotanud huvi poliitika vastu nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. Miks? Sest elu näitab, et ainult kohaliku meedia kaudu jõuavad sõnumid inimesteni. Seni on tähtsaks peetud üleriigilist meediat, mis räägib ja kirjutab üldistest asjadest ning kus sõnumid sumbuvad üldise müra sees.

On äärmiselt tervitatav, et pärast mitmekümneaastast minnalaskmise perioodi on Euroopa Liidus taas hakatud mõistma kohaliku meedia olulisust. Olukorras, kus valdav osa Euroopa Liidu eelarvest jagatakse laiali investeeringutena kohalikul tasandil, on täiesti loomulik, et neil investeeringutel tahavad ja suudavad süstemaatiliselt silma peal hoida ainult kohalikud väljaanded. Niisamuti peaks olema kohalikud väljaanded need, kes saavad kätte esimese info Euroopa Liidu seadusandluse kohta, sest seadused mõjutavad inimeste elu eelkõige kohalikul tasandil.

Kuivõrd kohaliku meedia kaudu jõuavad sõnumid kõige paremini inimesteni, on Euroopa Liidus võetud lähenevate europarlamendi valimiste puhul prioriteediks just kohalikud ajakirjandusväljaanded, seda lisaks sotsiaalmeediale. Asi on tõsiselt käsile võetud, sest alates 1979. aastast on kodanike aktiivsus europarlamendi valimistel vähenenud ja nüüd loodetakse Brüsselis kohalikku meediat kaasates seda trendi muuta.

Asjaolu, et kohalik meedia ja sotsiaalmeedia on kõige paremad kanalid inimesteni jõudmiseks, pole muidugi mingi uudis. Neid kanaleid kasutavad juba aastaid edukalt ettevõtted, kelle huvi on turule tulla või turul senisest rohkem kanda kinnitada.