Pärast 2009. aasta suurt kukkumist ja vahepealset kiiret taastumist on ettevõtjatel taas ees keerulised ajad, sest majandus on jahtumas Eestile oluliste ekspordipartnerite juures.
Kui vahepealsetel aastatel aitas Eesti ettevõtluse suuremast august välja tugevana püsinud nõudlus Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal ja teistel tähtsamatel eksporditurgudel, siis nüüd on rasked ajad saabunud neile turgudele. Eesti enda sisenõudlus püsib jätkuvalt väga madal ja pangad on laenuandmisel muutunud väga konservatiivseks, mistõttu ootab ettevõtjaid ees paar rasket aastat.

Ettevõtjatel on raskete aegade puhul üheks toimetuleku võimaluseks koondamine, mida on juba asunud tegema Võrumaa suurim ehitusfirma AS Semuehitus ja mis jõuab lähiajal tõenäoliselt ülejäänud ehitusfirmadeni. Nii nagu 2009. aastal, saabus ka nüüd ehitusse raske aeg teistest varem, sest raskuste puhul tõmmatakse esimesena kokku investeeringuid uutesse hoonetesse või olemasolevate remonti.

Praegusele madalseisule ehituses annab hoogu juurde saastekvoodi müügist saadud raha eest tehtud ehitustööde lõppemine, mida riigi ega omavalitsuste poolt pole miski asendamas. Niisamuti on lõppenud üks Euroopa Liidu rahastusperiood aastateks 2007–2013 ja uus pole veel alanud. Vana rahastusperiood oli nii-öelda hea aja periood, kus oli ette nähtud suuri investeeringuid ehitusse. Eeloleva perioodi rahastus pannakse paika kriisi tingimustes, mistõttu võib arvata, et kärbitakse tugevalt investeeringu eelarveid. Kärbete tunnuseks on näiteks Eestis Eesti Rahva Muuseumi ja kunstiülikooli hoonete rahastamisest keeldumine Euroopa Liidu eelarvest. Sellised kultuuriasutuste hoonete investeeringute kärped pole omased mitte ainult Eestile, vaid niisugune areng toimub praegu üle kogu Euroopa Liidu.

Koondamiste kõrval on ettevõtete jaoks raskel ajal toimetulekuks rida muid võimalusi, näiteks toodete ja töötajate arendamine ehk innovatsioon, mida soovitasid Võrumaa ettevõtjate seas küsitluse korraldanud SEB Panga esindajad.