Antsla metsakalmistu eriti kaunis advendiajal

SURNUAED • Antsla metsakalmistu koos selle juurde kuuluva kabeliga pole lihtsalt surnuaed, vaid looduskaunis kohas asuv tõeline vaatamisväärsus.

Praegusel advendiajal, mis tuleneb ladina keele väljendist „adventus domini” (tõlkes: „issanda tulek”), on hea võimalus Võrumaal asuvate kalmistute avastamiseks.

Antsla ja Kobela vahelise tee äärde Kasumetsa tukka kuplilisele maastikule sadakond aastat tagasi rajatud kalmistu pole suur – seal on vaid 800 hauda, ent sellele vaatamata on see tähelepanuväärne, sest levinud legendi kohaselt oli kalmistu esimesele hauasambale raiutud tekst „Mina olin esimene.”. Sammas oli püstitatud esimesele mehele, kes Antsla surnuaeda maeti. Selleks oli Jaan Hermlin Kobela külast. Praegu asub selle koha peal, üsna kalmistu keskel mäe otsas sammas kirjaga „Karl Hermlini perekond”.

Antsla kalmistuvaht Tõnu Pormeister ütles, et metsakalmistu tekkis 1937. aasta paiku Urvaste ajaloolise surnuaia kõrvale, kuna inimesi elas Urvaste kihelkonnas palju ja ühest kalmistust jäi väheks. Nii käis ja käib praeguseni Urvaste õpetaja Antslasse matuseteenistust pidama. Matusetalituse jaoks avati Antsla metsakalmistu juures 20 aastat tagasi kabelihoone, mille õnnistas sisse toonane Võru praost Villu Jürjo.

Kalmistuvaht Pormeister ütles, et võrreldes varasemaga on matmisi praegu vähemaks jäänud – praegu on ligikaudu 30 matust aastas. Mingeid vaime või kummitusi kalmistuvahi väitel surnuaial ei ole ja ta pole sellistest asjadest midagi kuulnud. Vahile teeb muret, et ligi 800 hauast on pea kolmandik ehk 170 omaste poolt unarusse jäetud ja hooldamata.