Riigikogulane vastab Kagu-Eesti linnade tühjenemise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Möödunud nädala alguses avaldas statistikaamet prognoosi Eesti suuremate linnade rahvaarvu muutuse kohta lähema paari-kümne aasta jooksul ning selles ülevaates olid Kagu-Eesti linnad Võru ja Valga välja toodud kõige suurema elanike arvu vähenemise poolest. Nii Võrus kui ka Valgas väheneb elanike arv kolmandiku võrra. See on samas suurusjärgus senise elanike arvu vähenemisega viimase paarikümne aasta jooksul. Kokkuvõttes tähendab vähenemine, et 40 iseseisvusaastaga kaotavad nii Võru kui ka Valga enam kui poole oma varasemast rahvaarvust. Samasugune elanike arvu vähenemine ootab ees Kagu-Eesti maakondi.

Kuivõrd elu Eestis kujundavad ja elu säilitamise eest Kagu-Eestis seisavad ning vastutavad otseselt riigikogu liikmed, siis uurisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, kas prognoosid on tõesed ja mida nemad teevad ära sellise olukorra pidurdamiseks. Küsimused olid järgmised:

1. Statistikaameti prognoosi (statistikaamet.wordpress.com/2014/04/08/eesti-suuremad-linnad-said-rahvastikuprognoosi-aastani-2040/) kohaselt kahaneb Kagu-Eesti suuremate linnade, Võru ja Valga elanike arv lähema paari aastakümne jooksul kolmandiku võrra, see on kõige kiirem tühjenemine kogu Eestis. Kas selline prognoos on tõenäoline ja miks selline tühjenemine on toimumas? 2. Kas ja mida on võimalik teha ning mida kavatsete teha, et sellist tühjenemist peatada?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Elanikkonna vananemine ja vähenev sündivus on kogu Euroopas, sealhulgas Eestis, tõsine probleem. Samuti on linnastumine, inimeste koondumine suurematesse linnadesse tendentsiks kogu maailmas. Ilmselt meil päris vastuvoolu ujuda ei õnnestu, mis aga ei tähenda, et me midagi tegema ei peaks.

Kindlasti ei ole lahenduseks praeguse kodakondsuspoliitika lõdvendamine ja suurem migrantide riiki lubamine. Ainult meie oma laste suurem sündivus aitab, et meid tulevikus rohkem oleks. Reformierakonna üheks prioriteediks on olnud tõhus perepoliitika. Hästi on käivitunud vanemahüvitis, tõusmas on ka lastetoetus 45 euroni ja neile, kes seda enam vajavad, lisandub veel vajadusepõhiselt 45 eurot. Samuti on uus koalitsioon kokku leppinud Kagu-Eesti arengukava ja tegevuskava algatamise. Kavatsen selles töös aktiivselt osaleda ja oma panuse anda.

Rein Randver (SDE): Need prognoosid, ennustused osutuvad reaalsuseks, kui midagi ette ei võeta. Kindlasti avatud Eesti peab arvestama ka ülemaailmseid suundumusi. Piirkondades elanikkond kahaneb, vananeb, koondub suurematesse keskustesse. Meil kasvavad Tallinn, Tartu ülejäänud Eesti arvelt, tegelikult juurdekasvu ei ole.

Valga linna eripära ja eelis on läbi aastate konkreetne koostöö Valka linnaga, mida prognooside juures ei arvestata. Riigis on vastu võetud palju mitmesuguseid otsuseid piirkondade elujõu ja jätkusuutlikkuse üle. Kahjuks rõõmustavat tulemust ei ole. Mida teha? Keskustest kaugemal elavad inimesed ootavad konkreetseid tegevusi parema elukeskkonna, hariduse kättesaadavuse, töökohtade ja teenuste olemasolu, heade liikumisvõimaluste, energia varustatuse, sidepidamisvõimaluste üle. Kindlasti pole see loetelu lõplik. Uues koalitsioonileppes on Kagu-Eesti jaoks võimalused olemas.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Kagu-Eesti linnade elanike arv peabki vähenema, sest inimene saab õnnelikult elada vaid seal, kus ta saab ennast teostada – loomingulist tööd teha ja selle eest ka väärilist palka saada. Loodus on seadnud kord juba nii, et loomad, linnud ja inimesed peavad kogu aeg töötama, et endale toitu ning ülalpidamist leida. Kus loom või lind seda teha ei saa ja toitu ei leia, ei saa ta ka elada. Sama on inimesega. Kui ikka Valgas või Võrus tööd ei ole, siis ei tule ka elust seal midagi välja.

Ajal, mil Võrus andis tööd suur gaasianalüsaatorite tehas ja Valgas võimas 3000 töötajaga raudteesõlm, Marati tsehh, leivakombinaat ja veinitehas, polnud probleemi ka töö leidmisega. Riik ise hoolitses selle eest, et rahval töö oleks. Nõukogude aega võib igaüks kiruda, kuidas süda ihkab, kuid regionaalpoliitika oli seal paika pandud. Linnades vabrikud ja tehased, maal kolhoos koos loomafarmiga. Tööd jätkus kõigile ja kes seda ei tahtnud teha, sai isegi karistada. Nüüd karistame rahvast sellega, et tööd ei ole. 23 aastaga oleme selgeks saanud, et turumajandus ise kõike paika ei pane ja ennast ülal hoida ei suuda. Ikka on riigi abi vaja. Näeme, kuidas Euroopa Liitu suudetakse pidada vaid riigi sekkumisega ja rahvusvaheliste abiprogrammidega. Sellest ka järeldus, et ilma riigi jõulise sekkumiseta rahva äravoolu Tallinna, Helsingisse või mujale me peatada ei suuda. Ei Andrus Ansipi valitsus ega uus võimuliit Taavi Rõivase juhtimisel pole linnade tühjaks jooksmisest erilist probleemi näinud.

2. Seda linnade ja maa tühjenemist saab peatada vaid mõni vasakpoolne võimuliit, kellele läheb korda kogu ühiskonna saatus, mitte ainult üksikindiviidi heaolu, nagu seni meil moeks olnud. Kuni meil ei sünni normaalne regionaalpoliitika, asjad ka ei parane. Kuid nüüd likvideeriti isegi regionaalministri eraldi seisev ametipost. Nii et asjad lähevad vist veel hullemaks. Kagu-Eesti vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Reformierakond on kogu aeg seisnud vastu maksuerisustele Lõuna-Eesti ettevõtluse jaoks, et nad seal madalamad oleksid. Nii ei taha ega suuda keegi siinset ettevõtlust arendada, sest ollakse Tallinnast kui põhilisest turust kaugel, tootmine on kallim, transport kulukas ja areng jääbki seisma.

Maksupoliitikat tuleb kindlasti muuta. Olen maakomisjoni liikmena aastate jooksul selle ettepanekuga riigikogus korduvalt välja tulnud, kuid paremerakondade kõrvad on kui vaha täis topitud. Ettepanekut pole kunagi toetatud.

Lisaks näen mina väljapääsu vaid riigiettevõtete rajamises ja nende rentimises ettevõtjaile. Praegune eraettevõtlus on oma tootlikkuselt madalal tasemel, ettevõtjad ajavad taga kiiret kasumit, perspektiiviga tulevikku tegutseb vaid väike osa ettevõtlusest. Ja veel – Venemaa turg. Mõistan, et hetkel ebapopulaarne ettepanek, kuid tulevikku suunatud. Ilma selle turuta Eesti hakkama ei saa. Näeme, kui raske Euroopa või maailmaturule sissemurdmine on ja kui kallis transport. Samal ajal on viie miljoniga Venemaa teine linn Peterburi eestlastel veel avastamata.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Juhul kui statistikaameti prognoos, et paari aastakümne jooksul väheneb Võru ja Valga linna elanike arv kolmandiku võrra isegi ei osutu õigeks, siis suur elanike arvu vähenemine ikkagi toimub. Olukord, et maakonnakeskused sellisel hulgal inimesi kaotavad, ei ole üleöö tekkinud ja selline olukord peaks küll vabariigi valitsuse tööle panema. Kuidagi kurb on vaadata, et seda kõike võetakse kui paratamatust ja mingeid konkreetseid samme, et väljarännet pidurdada, ette ei võeta. Kui pole tugevaid maakonnakeskusi, siis pole olemas ka tugevat maakonda. Maakonnakeskused on siis tugevad, kui sealt saab korraliku arstiabi, saab heal tasemel kooliharidust, toimuvad tasemel spordi- ja kultuuriüritused, toimib kaubandus ning teenindus. Selle kõige eelduseks on aga tasuvad töökohad ja kui tööd inimestel ei ole, siis pole kasu ka heast koolist või suurepärasest haiglast.

Seni, kuni riigi juhid ei saa aru, et maakonna tasemele on vaja tuua tagasi võim ja raha, pole ka lootust olukorra paranemiseks. Ettevõtlustoetusi on vaja jagada nendele ettevõtetele, kes täiendavaid töökohti loovad, mitte aga nendele, kes läbi toetuste töötajate arvu vähendavad. Meie piirkonna ettevõtetele on vaja luua täiendavaid soodustusi ja siis tekivad siia ka täiendavad töökohad.

Kindlasti on vaja läbi viia nii omavalitsus-, riigi- kui ka maksureform. Kahjuks võimulolev koalitsioon nendest kolmest reformist mitte ühegagi ei tegele, vaid valmistub järgmisel kevadel toimuvateks riigikogu valimisteks ja jagab suurel hulgal katteta lubadusi.

Inara Luigas (SDE): Kagu-Eestis väheneb inimeste arv pidevalt. Siit minnakse koolidesse õppima, tööle ja mujale maailma avastama. Tagasi tuleb neist vähe, sest maailm on valla. Keegi ju ei saa keelata ja käskida, et jääge siia elama. Siia, Kagu-Eestisse jäävad need, kel on kodu, töö või kes teevad kaugtööd ning väärtustavad puhast loodust ja rahulikku elurütmi. Kui Venemaaga piirileping allkirjastatakse ja riik panustab läbi riikliku ettevõtluse töökohtade loomisega, jääb siia ka rahvast. Ka erinevad maksusüsteemid, soodustused ja makseerisused annavad ettevõtjatele soodsama pinnase ellujäämiseks. Kui on ettevõtlust, on ka rahvast. Ka sõltub piirkonna areng palju sellest, milliseks kujuneb Venemaa areng.

Priit Sibul (IRL): Kagu-Eesti suuremate linnade kahanemine on kahjuks tõenäoliselt kurb tõsiasi. Kuigi sotsiaalne infrastruktuur (lasteaiad, koolid, haigla) on siin väga hea, liiguvad inimesed sinna, kus on tasuvat tööd. Inimesed on alati liikunud ja otsinud võimalusi paremaks äraelamiseks. Teine, väiksem osa on need inimesed, kes kolivad linnadest maale, et pakkuda oma lastele võimalust kasvada maal puhtas looduses. See on aga kahjuks kindlasti väiksem hulk kui õnneotsijad, kes siirduvad suurlinnadesse paremat elujärge otsima.

Kõige olulisem, mida teha saab, on tasuvate töökohtade loomisele kaasa aidata. Selles osas peab konkurents kaduma ning selle nimel tuleb riigil ja kohalikel omavalitsustel koostööd tegema. Oluline on kindlasti ka ettevõtlikkuse kasv ja inimeste tahe olla ise endale tööandjaks. Seoses erinevate reformidega on toimunud palju tsentraliseerimist. Tegelikkuses peab jälgima, et ka riigiasutuste kokkuhoiupoliitika tulemusena ametikohad maakonnakeskustest suurlinnadesse ei koonduks. Seda on päris palju juhtunud. Oleks ka aeg üle vaadata, milliseid avaliku sektori teenuseid võiks osutada just maakonnakeskustest. Ka avaliku sektori ametikohtade loomine tekitab võimalusi juurde, sest toob huvilisi ja seeläbi on võimalik kasvada ka erasektoril. Nii et koostööd on vaja teha väga erinevatel osapooltel.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Statistikaameti prognoos võib olla usaldusväärne ja meil kindlasti on põhjust muretsemiseks. Eks sellest teemast on meil ka korduvalt juttu olnud, miks siis ikkagi Lõuna Eesti piirkonnad, mitte ainult linnad, tühjenevad kiiremini kui Eesti suuremad linnad. Rahvastik linnastub, seda soosivad mitmed nähtused, kaasa arvatud valitsuse tegevus või pigem tegevusetus regionaalpoliitika valdkonnas.

2. Maksusoodustused, majandustsoonide loomine vms – kui tahetakse inimest mõjutada piirkonda jääma, küll siis ka võimalusi saaks leida. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida, hästi sobib näiteks naabermaa Soome. Seal on olemas regionaalsest omapärast tulenevad mõjutamisvõimalused. Elukeskkond ja loodus on küll kenad, aga leivateenimise ja lastekasvatamise võimalus peab inimesel ka olema.

See küsimus on eelkõige uuele koalitsioonile, minu roll on kitsaskohad alati välja tuua ja valitsejatele meelde tuletada, et on olemas meie looduslikult kaunis, aga inimestest tühjenev Lõuna-Eesti. Ärgem vaadakem sellest mööda, vaid võtke kasutusele meetmed, mis aitavad inimestel selles regioonis edasi elada. Tallinn on omavalitsus, kus mõeldakse oma elaniku peale, nii peaks see olema kogu riigis!

Aivar Rosenberg (Reformierakond): Elu edenemine Kagu-Eestis sõltub meist eelkõige enestest. Sellest, kuidas ettevõtjad loovad töökohti, kas inimesed tahavad siin elada ja lapsi kooli panna. Riigi ja omavalitsuse asi on luua tingimused, et need asjad oleksid võimalikud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.