Aprilli keskel europealinna Brüsselit väisanud Jüri Luik räägib, et Brüssel on väga räpane linn, kuhu tema pereinimesena minna ei tahaks. Ent mida arvab terava keelega „Pommionu” teiste kandidaatide šanssidest ja keda ta ise euroasja ajama lähetaks?
Järgneb intervjuu Jüri Luigega.
Kuulsin, et käisid Brüsselis. Mis asjus seal käisid ja kelle kutsel?
Jüri Luik: Sai tõesti mõni päev seal oldud. See oli nagu komplekskutse, sest üheks kutsujaks oli helindamisega seonduv tööots, teiseks kutsusid mind kohalikud pürotehnikud ja kolmandaks, saades teada, et mul on Brüsselisse asja, ka eurosaadik Kristiina Ojuland.
Milliseid muljed sulle Brüssel ja nii-öelda euroelu jättis? Kirjelda vahvamaid elamusi!
J. L.: Esimene mulje oli see, et Brüssel on väga räpane linn, kus viimane normaalne arhitekt lasti ilmselt aastal 1700 maha. Kuidagi harjumatu on, et prügi visatakse lihtsalt kilekotiga tänavale ukse taha ja millalgi viib prügifirma selle ära.
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/10/Voru toidupank 2026 FOTO Aigar Nagel (4).jpg?width=2200&height=1467)
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/03/Abipolitseinike tanu uritus Fotograaf Aigar Nagel (2).jpg?width=2023&height=1349)
