Riigikogulane vastab kümne aasta kohta Euroopa Liidus

KÜSIMUS–VASTUS • Tänavu 1. mail möödus kümme aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Eestis on Euroopa Liiduga liitumist kritiseeritud põhiliselt seoses karmide euronormidega, ent tänu Euroopa Liidule on saanud korda Eesti teed ja tänavad ning tänu Euroopa Liidule on alles hoitud elu maal. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega on Eestis võetud kasutusele ühisraha euro, mis võimaldab ettevõtjatel lihtsamalt, ilma vahetustasudeta oma kaupa müüa ja Eesti elanikel mugavamalt reisida. Euroopa Liidu toetused on Eestil aidanud kergemini maailma viimase 100 aasta kõige karmimast majanduskriisist üle saada.

Küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt nende arvamust Euroopa Liidus oldud aja kohta ja uurisime, milliseks võiks kujuneda elu Eestis järgmise kümne aasta jooksul Euroopa Liidus. Küsimused olid järgmised: 1. Eestil sai täis kümme aastat Euroopa Liidus. Millised on olnud teie arvates viimasega liitumise plussid, millised miinused? Kas varasemad ootused on täitunud ja kuidas? 2. Kuidas muutub elu Eestis järgmise kümne aasta jooksul Euroopa Liidus?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Euroopa Liit ja NATO on Eesti heaolu tõstmisel ning julgeoleku tagamisel olnud asendamatud. Eriti just praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on võimatu Euroopa Liidu ja NATO rolli üle tähtsustada. Võib kindlalt väita, et praegu ei ohusta meie omariiklust ja iseseisvust keegi. Rünnak Eesti Vabariigi vastu võrduks rünnakuga kogu demokraatliku Lääne vastu.

Euroopa Liit on aidanud kaasa ka meie heaolu kasvule. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv selgelt ületanud keskmist majanduskasvu Euroopa Liidus. Kui 2003. aastal ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt korrigeerituna hinnatasemete erinevustega 55 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, siis näiteks tunamullu oli vastav näitaja juba 71 protsenti.
Minu arvates on liitumise-eelsed ootused kuhjaga täitunud. Miinusena võiks vahest välja tuua liigset bürokraatiat ja ülereguleeritust.

Järgmise kümne aasta jooksul paraneb meie elatustase veelgi ja loodetavasti jõuab see Euroopa Liidu keskmisele tasemele või sellele väga lähedale. Eesti saab järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu eelarvest ligi 5,9 miljardit eurot, mis aitab jõudsalt kaasa meie arengule.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Pea võimatu on hetkel hinnata Euroopa Liiduga ühinemise plusse ja miinuseid – põhjusel, et me ei tea, milline oleks olnud Eesti majanduslik areng väljaspool liitu. Meie ajud on peavoolumeedia poolt nii tugevasti pestud, et alternatiivseid variante liitumisele ei aruta keegi enam isegi tagantjärele.

Olen nõus, et oleme kümne aastaga saanud märkimisväärset rahalist toetust ja see on aidanud maapiirkondades suurtele talumajanditele elu sisse puhuda, aga samal ajal olen mures, et meie suurtööstused on välja suretatud. Kus on Volta, RET, Klementi, Marat, Kreenholm, Tallinna ekskavaatorite tehas ja Võru gaasianalüsaatorite tehas, mis andsid tööd sadadele tuhandetele inimestele? Eesti ekskavaatoreid eksporditi 32 maailma riiki. Milline on Eesti firmatoode täna? Meil on alles jäänud vaid väike- ja mikroettevõtted.

Väikeriikide iseseisva tööstuse arengust pole Brüssel kunagi huvitatud olnud. Suurriike huvitab vaid turg, sest tootmine on neil endal. Tänapäeval pole ju kunst toota, vaid kunst on toodang maha müüa, seda teab iga ettevõtja. Samas ma ei pea ennast liidu vastaseks, sest muud variandid oleksid vist veel hullemad, kuid ma kardan, et selle liidu ohuks saab liigne priiskamine. Milleks eurosaadikule kuupalk 17 000 eurot pluss 18 000 eurot abipersonali palkamiseks ja pool eurot isikliku sõiduauto iga kilomeetri kohta?  

2. Järgmise kümne aastaga saame suure liitriigi osariigiks. Me peame liikuma föderatsiooni suunas, kinnitas juba üle-eelmise aasta septembris Postimehes Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso. Sama aasta 28. juunil kirjutati alla Spinelli grupi (www.spinelligoup.ee) memorandum, kus lausa hüsteeriliselt hüüti, et enam ei saa oodata ja vajatakse kohe föderaalset lepingut (Federal Acti). Föderaalriigi loomine pidi teoks saama juba Maastrichti lepinguga, kuid tänu Suurbritannia vastuseisule jäi see ära. Tegelikult oligi Euroopa Liit oma loomisel mõeldud ühtse föderaalriigina. Eestlastele on siiani aetud prügi silma, sest liitumisel me ju  kinnitasime, et ühineme vaid riikide liidu, mitte liitriigina. Rahvale tõde ei räägitud, sest siis poleks liitumishääli kokku saadud. Nii et väljend „ühest liidust teise” polegi nii väga vale. Kui palju meie suveräänsusest alles jääb, on küsimus omaette. Laulupeod tulevad ikka, aga mis keeltes seal lauldakse, ei oska praegu öelda.
Tegelikult on föderatsiooni loomisega hiljaks jäädud. Juba Winston Churchill ütles, et kui tahetakse Euroopa Ühendriike, tuleks nende loomisega alata kohe. Oli aasta 1947.

Rein Randver (SDE): Eks iga eestimaalane annab hinnangu Eesti kuulumisele Euroopa Liitu. Meil olid kartused ja teadmised ühinemisel. Euroliit lähtub inimeste, kaupade, teenuste ja info vabast liikumisest üle 500 miljoni elanikuga piirkonnas. Muutusi näeme me igapäevaselt enda ümber. Kümne aastaga on meie inimeste liikumis- ja õppimisvõimalused avardunud, Euroopa Liidu tõukefondid on olnud suureks abiks majanduse, erinevate taristuprojektide ja kohaliku elu toetamisel. Täna kuuludes Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolek kindlamatel alustel. Järgmise kümnendi nimel peame kõvasti pingutama, sest Euroopa Liidu toetused ligi kuue miljardi ulatuses ootavad edukaid projekte.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Euroopa Liiduga liitumise suuremaks plussiks on täiendav julgeolek, sest lisaks NATOsse kuulumisele on oluline kuuluda ka sellesse liitu. Lisaks oleme saanud olulisel määral täiendavaid investeeringuid ja toetusi, millega Eestis elu arendada. Ilma Euroopa Liidu toetusteta ei kujuta ette, et meil põllumajandust oleks olemas. Suurim võitja liitumisest on kindlasti põllumees. Suureks plussiks on ka võimalus inimestel vabalt liikuda – saada välisriigis head haridust või seal töötada.

Miinuseks on kindlasti see, et vaatamata Euroopa Liidu rahale, mis moodustab riigi eelarvest viiendiku, ei ole me suutnud vajalikul määral
uusi töökohti luua ja ka mitte läheneda liidu rikkamatele riikidele. Sellest tulenevalt ei ole me just kõige targemad raha kasutajad olnud.

Järgmisel kümnel aastal tuleks põhiliselt keskenduda inimestele ja nendele töökohtade loomisele. Pole suurt kasu uhketest hoonetest ja suurtest liiklussõlmedest, kui meil pole pakkuda inimestele tasuvat tööd.

Aivar Rosenberg (Reformierakond): Usun, et praegu ei kahtle enam keegi: Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine oli Eesti jaoks eelkõige julgeolekuküsimus. Lennart Meri mõtet meenutades: uks nende organisatsioonidega liitumiseks oli lahti vaid mõnda aega ja me kasutasime oma võimaluse ära. Euroopa Liit on tublisti kaasa aidanud ka meie heaolu kasvule ja elujärje paranemisele. Eriti hea meel on mul meie maaelu pärast.

2. Usun, et muutused paremusele jätkuvad kiires tempos ja kümne aasta pärast on nii kõigis Eesti kui ka Euroopa kodudes üleüldse vähemalt samapalju rõõmu elu edenemisest kui praegu. Suurematest teemadest nimetaksin Eesti ühendamist Euroopaga ja Euroopa muutumist efektiivsemaks.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.