ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Haldusreformi teema on tõusnud taas päevakorrale. Veebruari lõpus tegid 22 ühiskonnategelast, teiste hulgas endised ministrid Raivo Vare ja Ülo Kaevats, pöördumise haldusreformi toetuseks.

„Eestil kui väikeriigil on vaja paljuräägitud riigipidamise reformi, mis hõlmaks riigi kõiki juhtimistasandeid. Selle reformi üheks nurgakiviks peab olema ka haldus-territoriaalne reform – oma varsti juba paarikümneaastase „habemega” ettevõtmine, mis on muutunud pigem sõna „reform” paroodiaks,” ütlevad manifesti koostajad.

Oma pöördumises kutsuvad ühiskonnategelased üles riigikogulasi haldusreformi seaduse eelnõud vastu võtma juba käesoleva aasta jooksul, sest siis saaks reform 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks valmis.

Kaitseliit on andnud teada, et haldusreformi venimine seab ohtu Eesti kaitsevõime, kuna nii Eestist kui ka maakohtadest lahkub palju inimesi.

Valitsuse pakutud reformikava kohaselt peaks Võrumaale jääma kolm omavalitsust, ent Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares peab ainuvõimalikuks Võrumaal ühte omavalitsust.

Reformi negatiivne näide on Läti, kust vaatamata omavalitsuste liitmisele on jätkunud inimeste lahkumine ja seda veel kiiremini kui Eestist.

Uurisime seoses reformiga Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, mis meelt on nemad reformi osas. Küsimused olid järgmised: 1. Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares on seoses haldusreformiga käinud välja mõtte, et Võrumaal võiks tulevikus olla ainult üks omavalitsus Võru linna kui tõmbekeskuse ümber, ja see idee on leidnud vaikivat poolehoidu. Sama seis on nii Põlva- kui ka Valgamaal, kus väljakujunenud tõmbekeskus on maakonnakeskus. Mis te arvate sellest mõttest, et Kagu-Eesti maakondadest saavad omavalitsused? Miks on see hea või halb? 2. Haldusreformist on räägitud varsti juba paarkümmend aastat, ent seda pole suudetud teostada ja inimeste kannatus on katkemas. Mida tuleks teha, et haldusreform saaks ära tehtud?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Olen olnud kaasamõtleja mitmes omavalitsuste liitumisprotsessis. Võin kindlalt väita, et Räpina ja Põlva, aga ka Otepää ühinemised olid õiged otsused ning nendest on võitnud just kohalikud elanikud. Kohalikud volikogud ise on olnud ühinemise vajalikkuses veendunud, ühinemise nüansid läbi rääkinud ja seejärel ka ise otsuse ühinemiseks langetanud.

Maakondade ümbernimetamine omavalitsusteks ei aita meid kohe kindlasti edasi. Põlva ei ole tõmbekeskuseks kogu Põlvamaale ega ammugi Valga kogu Valgamaale.

Järjest enam kasvab minus veendumus, et haldusreformi ei saa teha Tallinnas Eesti kaardi ümber joonistades. Ikka kohapeal elavad inimesed ise teavad kõige paremini, kuidas kohapealset elu korraldada. Kohaliku omavalitsuse roll ei ole ainult teenuse pakkumine, vaid väga tähtis on olla riigivõimule tasakaalustajaks ja vajadusel ka vastukaaluks. Ja veelgi enam, mõeldes Ukrainas toimuvale, kas tõesti tahame, et meil oleks omavalitsuse õigustes üks Ida-Virumaa?

Rein Randver (SDE): Mõte iseenesest on hea. Üks maakond ongi kõige terviklikum kohaliku halduse üksus. Maakonna piires toimub suurem osa inimeste igapäevasest liikumisest. Maakonnas on võimalik kokku saada paras hulk ideid, inimesi ja rahalisi vahendeid, et need ideed ka ellu viia. Maakond võiks üks omavalitsus olla.

Valgamaa eripära arvestades võiks olla kolm üksust. Tähtis ei ole number, vaid oluline on sisu. Küsimuseks jääb, et kas nii-öelda päris kohalikul tasandil ehk siis „endisel valla tasandil” jääksid alles vaid teeninduspunktid, kus inimesed saavad käia oma muret kurtmas, või ka volikogud, mille laua ümber siis kohalikud mehed-naised ametlikult kohalikku asja arutavad ja mille arvamus nii riigi kui ka maakonna silmis rohkem maksab kui küla- või aleviseltsi oma. Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et ka kohalikule tasandile peaks volikogu alles jääma ja ka need toimetamised, mis kohalikule kogukonnale jõukohased on.

Tõsist arutelu ja otsustamist vajab ka halduskorraldus riigis tervikuna.

Tuleks loobuda püüdest asju väga lihtsaks teha. Liiga suured omavalitsused ei sobi väikeste ülesannete täitmiseks, liiga väikesed omavalitsused aga suuremate ülesannete tarvis. Tuleb aru saada, et mingid toimetused ongi tark teha kohapeal ja ka kohapeal peab inimestele otsustusõigus jääma. Samas jälle suur osa ülesannetest on tark täita maakonnas ja selleks peab ka maakonna tasandil oma kindel süsteem valitsema. Praegu on maakonna tase tühjaks jäetud – maavanemalt on paljud õigused ära võetud ja omavalitsuste liidule pole neid jälle tahetud juurde anda. Sestap valitsebki segadus.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Olen alati olnud seisukohal, et haldusreform tuleks teha maavalitsuste kaupa. Maakond ehk vald, ükskõik kuidas nimetada.

Riigikogu maaelu komisjoni istungitel olen regionaalminister Siim Valmar Kiislerile mitmel korral öelnud, et see niinimetatud tõmbekeskuste kaupa reform ei kõlba kuhugi. Mis tõmbekeskused me siis avastasime? Et Võru või Põlva on tõmbekeskus, teadsime ammu. Et Urvastes rahvas poes käib, teadsime ka. Nüüd oleme aasta otsa tõmbekeskustega jahunud ja neid leiutanud. Ühtegi uut ju ei tulnud juurde, ikka need samad, mis Jakob Hurda ajal. Minister on minuga nõus olnud. Ta pole ise ka väga seda tõmbekeskuste kaupa jagamist toetanud, lihtsalt heast uurimusest koorus selline ettepanek välja. Kui oleks maavalitsuste ja maakondade kaupa, oleks selge sott, et see on Võrumaa ning see Valgamaa. Pealegi jääks keskusteks alles linnad. Muidu juhtuks ju nii, et Räpina ja Põlva polegi pärast valdade ühinemist õiged linnad, vaid mingid vallasisesed linna moodi asustatud punktid. Eesti maakondadest peavadki saama omavalitsused. Koha peale jääksid vaid sotsiaaltöötajad. Saaks hästi ära kasutada ka praegused maavalitsuste suured majad ja panna kabinettidesse asjalikud ametnikud istuma.

Praeguste maavalitsuste ametnikud ei tea ise ka, mida nad tegema peavad. Seda ei tea ka maavanemad. Maavalitsustest on saanud vaid Reformierakonna ja IRLi valimisstaabid. Maavalitsuste
kaudu on hiigla hea kohalikke ja riigikogu valimisi ette valmistada. Selle nalja peaks lõpetama ja maavalitsused rahva heaks tööle panema.

2. Et haldusreform on kestnud juba paarkümmend aastat, see on õige. Ja ütlen teile, et ta kestab veel edasi. Kui nüüd uus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliit tööle hakkab, visatakse IRLi haldusreform Toompea prügikasti. Hakatakse uut ette valmistama. Ehk siis meie ühine mõte maavalitsuste kaudu reform teha lähebki käiku, aga see võtab aega. Lähim aasta kulub oravatel ja sotsidel oma maine puhtaks pesemiseks, populaarsuse tõstmiseks ja riigikogu valimiste kampaania tegemiseks.

Eks aprillis 2015, kui uus riigikogu valitud, näeme, mis suunas haldusreform kulgema hakkab. Ega tea ka, mis haridusreformist saab. Tegelikult vajaks Eesti põhjalikku riigireformi ja kogu süsteemi korraldamist.

Inara Luigas (SDE): Haldusreformi peaks tegema riigireformi osana. Riigireform laiemalt tähendab aga mitte üksnes vallapiiride muutmist, vaid sisulist ümberkorraldust kogu riigi süsteemis nii ametite kui ka ministeeriumide tasandil. Riik peab toimima tervikuna ja olema arusaadav nii ametnikule kui töölisele, töötule kui ka koduperenaisele. Igaüks peab aru saama, mis on riigil kavas lähimas perspektiivis, mis kaugemas.

Kui rääkida omavalitsuste haldusreformist, siis kindlasti ei saa piirduda vaid tõmbekeskustest. Selles peab olema peatükk, mis sisaldab meetmeid inimestele, kes jäävad keskustest kaugemale. Millised on need teenused, mida riik neile elamisväärsust kahandamata kindlustab. Rahalised vahendid tuleb ja peab läbi vaatama ning otsustama, millised on jätkuvalt riigi ülesanded, millised konkreetselt kohalike omavalitsuste omad. Isiklikult toetan omavalitsuste reformi maakonnapiiride tasandil. Tekib üks tervik, kus on välja kujunenud kõik tõmbe- ja tõukekeskused, tarnspordiliinid ja liikumissuunad.

Võrumaal täidab Võru linn tõmbekeskuse ülesannet hästi. Praegused omavalitsused tuleb jätta osavalla staatusesse ja tagada vajalikud statsionaarsed teenuseosutajad paiksetele kodanikele. Kõige tähtsam selle juures on, et inimene ei kannataks.

Usun, et riigireform tehakse ära juba lähemal ajal.

Urmas Klaas (Reformierakond): Pean tunnistama, et ma ei ole kohanud kuigi palju selliseid inimesi, kelle kannatus oleks kohe Siim Kiisleri haldusreformi tegematajätmise pärast katkemas. Vastupidi, inimeste kannatus katkeks, kui saaks teoks see ilma sisuta läbimõtlemata plaan, mida suurejooneliselt reformiks nimetatakse. Sealsamas Meremäel rahvas seda reformi küll ei oota – selline on minu mulje oma paljudest kohtumistest ja kontaktidest Meremäe rahvaga.

Reformi reformi pärast pole vaja teha, vallapiire joonistada oskavad kõik. Mida Eesti vajab, on korralik riigireform, mille käigus vaadatakse muuhulgas värske pilguga üle ning lepitakse kokku omavalitsuse ja keskvalitsuse vaheline ülesannete jaotus ning vastavalt omavalitsuste ülesannetele ka nende täitmiseks vajalik rahaline baas. Omavalitsuste suurus ei ole siin määrava tähtsusega.

Ülo Tulik (IRL): 1. See idee on vähemasti viis aastat vana ja selle käis välja omaaegne regionaalminister Vallo Reimaa. Idee on kindlasti kaalumist väärt, aga kui see oleks kõik meie regionaalsed mured lahendanud, oleks see ka ammu ellu viidud.

Võru linn on kindlasti meie maakonnas kõige tugevam tõmbekeskus, aga selle kõrval on ka teisi tugevaid tõmbekeskusi nagu Rõuge, Vastseliina ja Antsla ning veel rida väiksemaid tõmbekeskusi.

Erinevate küsitluste põhjal pooldab omavalitsuste liitmist üle poole elanikkonnast ja minu arvates oleks mõistlik rahva arvamusega arvestada. Kas teha maakonda üks omavalitsus või mitu, on iseenesest teema, mis vajab selgeks vaidlemist küll, aga selge on see, et hädavajalik on maakonnatasandile otsustusõigust ja vahendeid juurde anda.

Maakonnas on praegusele seadusandlusele tuginedes maakonna tasakaalustatud areng pandud maavalitsuse ülesandeks, aga vahendite ja ka otsustusõiguse puudus ei ole võimaldanud seda ülesannet maavalitsustel maakondades täita.

Küsimusele otse vastates arvan, et hetkel on liialt vara selle idee teostamiseks, küll aga ei välista ma selle sammu otstarbekust kaugemas tulevikus. Võrumaal olime kunagi väga lähedal kuue omavalitsuse moodustamisele maakonnas, mille käis välja tollane maavanem Robert Lepikson. Mina kaaluksin tõsiselt ka selle plaani uuesti arutelu alla võtmist ja ehk on just see koht, kust tasub alustada.

2. Reformierakond ei peaks olema valitsuses.

Priit Sibul (IRL): Mina olen kindlasti haldusreformi toetaja ja küsimus ei ole pelgalt piirides. Omavalitsuse küsimus on võimes pakkuda oma elanikele teenuseid ja võimes omavalitsust arendada. Selleks peab aga olema piisav hulk elanikke, kes teenivad maksutulu. Kõige lihtsam ja loogilisem olnuks maakondadepõhised omavalitsused, sest maakondlikult tehakse omavahel koostööd ning nii mõnedki teemad lahendatakse juba praegu maakondlikult, näiteks ühistransport, maakondlikud arenduskeskused jne. Kahjuks ei leidnud see versioon piisavalt toetust ning viimaseid päevi ametis olev regionaalminister pakkus välja niinimetatud tõmbekeskuste versiooni. On selge, et Valgamaal on kolm keskust – Valga, Tõrva ja Otepää ning Põlvamaal vähemalt kaks keskust – Põlva ja Räpina. Minu hinnangul on ka Antslal ja sealsel piirkonnal selged tõmbekeskuse tunnused. Kindel on aga see, et kui lähiaastatel tõmbekeskuste haldusreformiga ei alusta, siis mõnede aastate pärast ei ole maakondade versioonile enam alternatiive.

IRL on erinevates valitsustes seda teemat vedanud ja oluliseks pidanud juba kaugelt üle 15 aasta. Kahjuks ei ole poliitilised partnerid seda teemat oluliseks pidanud ja neil päevil kokku pandav valitsus kaotab ka selle teemaga tegeleva ministrikoha, et ei peaks isegi nende küsimustega tegelema. Minu hinnangul kannatab selle tulemusel linnadest väljaspool elav elanikkond. Selleks, et haldusreform toimuks, peab IRL saama tugevama mandaadi. Samas on oluline, et inimesed, kes seda oluliseks peavad, seda ka valjul häälel räägiksid. Praegu on võimalik ka vabatahtlikult ühineda, selleks on ka ühinemistoetused, ehk siis kohalikud volikogud peaksid võtma vastu otsused. Ainult nõnda on meil võimalik liikuda jutustamiselt tegude suunas.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Üle paari-kümne aasta tagasi, siis kui töötasin vallavanemana, oli juba haldusreform päevakorral. Aega on palju möödunud, aga reformiga eriti kaugele ei ole jõutud. Euroopas ei ole ühtegi riiki, kus haldusreform on läbi viidud vabatahtlikkuse alusel. Eesti püüab järjekindlalt tõestada vastupidist, et ka vabatahtlikult on võimalik reform läbi viia. Naabrid Lätis vähendasid omavalitsuste arvu viis korda ja räägivad juba vajadusest uue reformi järele.

Olen seda meelt, et haldusreform tuleb riigis läbi viia korraga ja omavalitsustele tuleb taastada tulubaas.

Kui haldusreform oleks läbi viidud kümme aastat tagasi, oleks Põlvamaal võinud olla neli omavalitsust: Kanepi, Põlva, Räpina ja Värska. Venitamine on aga viinud selleni, et Põlvamaale jääb maksimaalselt kaks omavalitsust. Mõne aasta pärast avastame, et ka kahte on palju ja piisab ühest omavalitsusest, mille keskus asub Põlvas.

Samuti tuleks kaotada maavanemaametid ja maavalitsuste töö ümber korraldada. See segadus, mis valitseb Põlva valla haridusvaldkonnas, on tekkinud sellest, et poliitiline maavanem on sekkunud valla haridusellu. See puudutab nii Mammaste kooli laiendust kui ka riigigümnaasiumi ehitamist Põlvasse. Rahaliselt on sellised  maavanema sekkumised väga kalliks osutunud.

Haldusreform ja riigireform saab läbi viidud siis, kui Reformierakond valitsusest välja jääb. Järgmisel kevadel toimuvad riigikogu valimised ja lootus on, et võimule saavad need erakonnad, kes haldusreformi läbi viivad.

Kalvi Kõva (SDE): Teema, et Võrumaal võiks olla ainult üks omavalitsus, on igivana idee, millel on oma plussid ja miinused. Olen veendunud, et mingeid omavalitsuslikke tegevusi ongi mõistlik korraldada üle kogu maakonna. Samas on ridamisi vajadusi, mille toimepiirkonnaks on täpselt praegune omavalitsuse suurus. Ja nii ongi, et igati mõistlik on omavalitsus kahel tasandil, nii praegusel valla tasandil kui ka ülemaakondlikult teisel tasandil. Efektiivsus üle maakonna, samas kaasamine ja osalusdemokraatia praegustes valla piirides. Rõõm, et peatselt alustava valitsuse eestvedamisel ka selles suunas liikuma hakkame.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.