PABERLEHT> Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL), nende seas ka Võrumaa Talupidajate Liit, on esitanud ministeeriumile pöördumise, kus avaldavad kahetsust, et põllumajandustootjate üleminekutoetuste suurust vähendatakse varasema 15,3 miljoni asemel viiele miljonile eurole. Samuti pidas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esmaspäeval erakorralise kohtumise, kus avaldati pettumust seoses valitsuse põllumajandustoetuste kärpekavaga.

Kärpekava muudab põllumeeste elu veelgi keerulisemaks

Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika üheks oluliseks osaks on üleminekutoetused aastateks 2014–2020, mille ülesandeks on kompenseerida tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste ELi liikmesriikide konkurentidega. ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on praegune olukord ebameeldivalt üllatav.

„Maaeluminister on korduvalt öelnud, et 2020. aastal täies mahus põllumajandust toetatakse ja võtsime seda tõena. Eelarvestrateegia pandi kokku juba maikuus,” nendib Ats. „Samas kui analüüsisime maksmist erinevate toetuste vahel, siis me nägime, et tegemist on eelkõige meetmega, mis toetab suuremaid tootjaid,” sõnab Ats. OÜ Jaagumäe juhatuse liikme Tarmo Timmi sõnul on sellel toetusel üksjagu negatiivseid külgi. „Põllumajandussaaduste hinnad on vabariigi tulekust saadik praktiliselt muutumatud, aga samas kõik muud sisendid – palgad ja küte – lähevad üles. Suurtootmisele üle minna ei saa paljud, eriti Võrumaal. Suurenemine saab toimuda ainult konfliktidega ja jällegi suurte ülemaksmistega, kellegi arvelt,” kommenteerib Timmi. Üle 22 aasta teraviljakasvatusega tegelenud Väikemetsa talu peremees Taavi Serv ütleb, et toetussumma suurus mõjutab tema tegevust olulisel määral. „Kui valitsus ei suuda oma lubadusi täita, siis tundub, et hetkel on põllumees see, kelle arvelt kokku hoitakse. Selles pole kahtlustki, et toetuse vähenemine konkurentsivõimet vähendab,” sõnab nördinult Serv, kelle sõnul jääb seetõttu nii mõnigi investeering tegemata. Atsi sõnul peaks üleminekutoetus aitama luua Eesti põllumajandustootjatele võrdsemaid tingimusi ELi ühisturul, kus otsetoetuste määrad on kõrgemad. „Eesti on Euroopa Liidu keskmisele suhteliselt kaugel toetusmääraga. Üks meie toetusmäär hektari kohta on Euroopas  kõige madalam,” märgib Ats ning lisab, et praegusel juhul on tegu olulise meetmega, mida tuleks võrdsematel tingimustel jagada.

Riigisisene ebavõrdsus jätkub

Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuhi Marika Parve sõnul on toetuste maksmisel reglement paigast ära igal juhul. „Kahjuks saavad põllumajandustootjad toetust referentsaastatega 2006, 2007 ja 2008. See tähendab seda, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega pärast seda, ei saa riigisiseseid täiendavaid otsetoetusi,” lausub Parv. Tema sõnul tekitab see riigisisest ebavõrdsust. „Et konkureerida võrdsetel alustel, on äärmiselt oluline kõigisse ühtemoodi suhtuda. Hetkel toetavad riigisisesed otsetoetuste maksmise reeglid rohkem suuremaid põllumajandustootjaid ning riigisisestest otsetoetustest jäävad ilma just väiksemad ja keskmise suurusega tootjad, keda on Võrumaal kõige rohkem,” nendib Parv. Ta möönab, et toetusi tuleks jagada otstarbekohaselt ja neile, kes on jätkanud siiski põllumajandustootmisega, mitte eelnevate perioodide eest ega neile, kes tegelevad vaid põllumaa või püsirohumaa omamise ja selle niitmisega. „Võrumaal peaksid 100–200 hektari pidajad olema au sees, sest nad hoiavad piirkonna elu. Aga paraku see ei ole nii. See võib paljudele karuteene teha,” on Parv seisukohal. Kas aga Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamiseks ka järgnevateks aastateks maksimaalsel määral panustatakse, on veel selgusetu.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmetel on 2019. aasta üleminekutoetustest  praeguseks välja makstud loomatoetused, põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse määramisotsused tehakse käesoleva aasta 10. detsembriks.