UUDISED

AKTIIVSED NOORED • Neljapäeval toimus Võru Kagukeskuses õpilaste minifirmade laat, kus osales 40 õpilast kuuest minifirmast. Esindatud olid Leedu, Itaalia, Võrumaa ja Valgamaa noored. Rõuge noortekeskuse noorsootöö spetsialisti Kerli Kõivu sõnul võis toimunud laadaga rahule jääda.

„Arvestades seda, et laat toimus argipäeval, jäime tulemusega rahule. Oli tooteid, mille vastu oli suurem huvi, näiteks suupisted ja maiustused, ning oli ka tooteid, mille müük jäi tagasihoidlikuks, nendeks olid peamiselt taaskasutustooted. Oli ka üllatusi. Näiteks Leedu noored olid meeldivalt üllatunud, kui klientidele pakkusid huvi kõrvarõngad, mis on valmistatud Leedu ühesendistest, mis ju praeguseks käibelt kadunud ja seetõttu väga ainulaadsed,” võtab Kõiv toimunud laada kokku. „Takistavaks asjaoluks oli laadal kindlasti sularaha puudumine ning sularahaautomaatide piiratud kättesaadavus,” lisab Kõiv.

Ühe laua taha olid sõbralikult kogunenud Vastseliina gümnaasiumi ja Rõuge põhikooli noored. Vastseliinakate õpilasfirma Missiis koosnes neljast liikmest ja Rõuge noorte Rohelised Küünlad oli lausa üheteistkümneliikmeline. Missiis pakkus müügiks nelja sorti käsitöötrühvleid.

• Hanke võitis MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus •

HOOLEKANNE • Võrumaa omavalitsused korraldasid ühishanke, et leida kõikidele valdadele üks ühine tugiisikuteenuse pakkuja, hanke võitis MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus.

Projekti kogumaksumus on 443 000 eurot, teenust hakatakse osutama alates maikuust.

Projektijuht Kadri Kangro sõnul pole nii mastaapset omavalitsuste koostööd sotsiaalteenuse korraldamisel Eestis varem olnud.

„Eestis ei ole varem sellist kogemust omavalitsuste sotsiaalteenuste korraldamisel, et hajaasustusega piirkonnas kaetakse kogu maakond ühe hankega, tegemist on selles mõttes unikaalse projektiga,” lausus Kangro. „Omavalitsused väärivad kiitust, et julgesid tänasel keerulisel ajal seljad kokku panna ja koostööd teha.”

Pilootprojektiga plaanitakse tema sõnul kahe aasta jooksul viia tugiisikuteenus üle Võrumaa vähemalt 160 abivajajani, tööd saavad seejuures 15-20 tugiisikut. Seni tegelesid erivajadustega inimestega valdade sotsiaaltöötajad, nüüd suunatakse nad hanke võitnud teenusepakkuja juurde.

Pöörduda tuleb esmalt sotsiaaltöötaja poole

Kui inimene tunneb, et ta ise või tema lähedane ei tule igapäevaeluga toime ning vajab tuge ja juhendamist, siis tuleb Kangro sõnul pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse, kus sotsiaaltöötaja tutvub olukorraga ning selle järgi kavandab vajalikud tegevused.