MIGRATSIOON • Eestisse rändas mullu sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest. Viimasel kahel aastal on Võrumaalt lahkujate ja siia saabujate arv olnud sisuliselt võrdne.

„Kui vaadata Võrumaale sisserännet kodakondsuse ja sünniriigi järgi, siis 259 sisserännanust 235 (ehk 91 protsenti) olid Eesti kodanikud ja 78 protsenti on sündinud Eestis,” ütles statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna vanemanalüütik Alis Tammur.

Väljarändes osales Tammuri sõnul Võrumaal 94 protsenti Eesti kodanikke ja 86 protsenti kõigist väljarännanuist oli sündinud Eestis. Ülejäänutest on olulise suurusega vaid Venemaal sündinud inimeste hulk, kes moodustavad seitse protsenti kõigist väljarännanutest.

Maavanem näeb positiivset trendi

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on juba kaks aastat välismaalt Võrumaale tagasi pöördutud samas mahus, kui siit mindud. „See on oluline positiivne trend,” lausus Kõiv. „Võrumaa on paik, kuhu tahetakse tagasi tulla ja seda piirkonda usaldatakse.”

Pall on Kõivu sõnul praegu omavalitsuste käes, kes peavad nüüd jõuliselt jätkama piirkonnas algatatud tegevusi uute töökohtade loomiseks ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks. „Olgu selleks siis tööstusaladega seonduv või ülikiire interneti kättesaadavus,” lisas ta.

Kõivu sõnul on tervitatav ka rahandusministeeriumi algatus tuua riigiasutused pealinnast välja teistesse piirkondadesse. „Selles on tugev loogika, sest terve rida tähtsaid investeeringuid nagu kergliiklusteed, koolid ja lasteaiad on siin juba tehtud,” lisas Kõiv.

Eesti eelmise aasta rändesaldo oli kokku 2410 ja loomulik iive 1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähene-mise.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Võrumaa piirkonna esimehe, maavanem Andres Kõivu hinnangul vajab maakonna ettevõtlus arenguks jõulisemat tuge.

Tema hinnangul ei suuda maakonna ettevõtlus ja tööturg kõrvalise abita saavutada olulist kasvu.

Seetõttu peab ta järgmisel aastal toimuvate kohalike valimiste keskseks teemaks omavalitsuste koostööd, et kõiki võimalusi kasutades tuua maakonda töökohti.

Kõiv tuletab meelde, et Statistikaameti prognoosi kohaselt jätkab maakonna elanike arv kahanemist, jõudes aastaks 2040 24 000  inimeseni. Praegu elab Võrumaal 34 000 inimest. 

„Rahvastik väheneb, sest inimestel pole viisaka palgaga tööd,“ ütles Kõiv.

Tema hinnangul on selge, et maakond vajab tugevaid omavalitsusi ja nende koostööd nagu värsket õhku.

„Võrumaa vajab töökohti inimeste äravoolu peatamiseks,“ lausus Kõiv.

Tema sõnul peab selgelt panema õla alla riik, andes ettevõtluseks maad, sotsiaalset kapitali ja tagatisi, luues ettevõtlust toetavaid organisatsioone ning vajadusel toetama ka otseselt rahaga.

"Praegu peab andma raha põllumeestele, sest nõudluse kahanemine ja seakatk on surunud põllumehed põlvili,“ ütles piirkonna esimees. Kõivu hinnangul pole põllumehi mõtet tühja loba ja lubadustega rohkem narrida.

IRLi Võru piirkond arutas poliitilist olukorda ja valmistumist eile õhtul toimunud kohtumisel erakonna esimehe Margus Tsahknaga.

Viimane toetab mõtet maakonna omavalitsuste tihedamast koostööst ning ka ettevõtlust edendavaid samme.

Tsahkna avaldas lootust, et IRL suudab Võrumaal traditsioonilist edu korrata ja võidab ka kolmandat korda kohalikud valimised ja hoiab maakonda tugevana.

„Kaks ei jää kolmandata,“ ütles IRLi esimees kohtumisel Võrumaa liikmetega.