PILDIGALERII Pühapäeval Võru Kandles toimunud emadepäeva kontsert-aktusel andis Võru maavanem Andres Kõiv üle aasta ema tiitli Mõniste vallas elavale nelja lapse emale Tiiu Mustale.

Perekond Must elab Mõniste vallas, Saru külas. Tiiu kandidatuuri esitanud Ene Lauba sõnul on Tiiu haruldane ema. Rinaldo, Kristjan, Mariliis ja Lisette on Tiiu lapsed, kelle hea käekäigu ja arengu nimel panustab pere igakülgselt. Töö, majapidamise ja igapäevaste askelduste kõrvalt sõidutab Tiiu lapsi mitmeid kordi nädalas Võrru spordi- ja peotantsutrenni. Tiiu on aktiivne lapsevanem ja osaleb vajadusel ka kooli tegevustes. Sageli paneb ta õla alla kooli ürituste või väljasõitude ettevalmistamisel. Tiiu lapsed õpivad hästi ja osalevad aktiivselt spordivõistlustel. Tiiu on ka hea abikaasa, tubli ja abivalmis tütar, töökas kolleeg ning hooliv sõber.

Tiiu töötab talus. Tema huvialadeks on kokandus, käsitöö, loomad ja loodus.

Võru Maavalitsus alustas Võrumaa aasta ema aunimetuse väljaandmist aastal 2002. Varasemalt on selle tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv, Airi Grossberg, Anneli Hollas ja Inge Järvpõld.

Tänavu esitati Võrumaa aasta ema aunimetusele neli kandidaati - Helen Puusalu, Mariko Faster, Maia Parts ja Tiiu Must.

Võrumaa aasta ema tunnustamine toimus emadepäeval, 8. mail Võru Kandles. Kõigile Võrumaa emadele pühendatud kontsert-aktusel esinesid Võru naiskoor Kannel, Võru Kreutzwaldi Kooli mudilaskoor ja Lasva Meeskvartett.

Võru Tamula järves pole vähid päris lõplikult kadunud. Vaata täpsemalt videost, kuidas noormehed vähi kinni püüdsid. 

Vikipeedia kirjutab vähkide väljasuremise kohta nii:

Kuni 19. sajandi lõpuni olid Eesti siseveekogud väga vähirikkad. Siis algas aga vähivarude kiire vähenemine, mida soodustas eriti sajandivahetusel Eestisse jõudnud vähikatk, mis tabas esimeses järjekorras Peipsi-Võrtsjärve vesikonda. Mõneti toetas arvukuse langust ka vee reostumine, jõgede süvendamine, maaparandustööd, röövpüük jms. Seepärast seati sisse vähkide alammõõt ja püügi keeluaeg ning hiljem lühendati lubatud püügihooaega veelgi. Vähkide arvukus jätkas siiski langust.

Tänapäeval on jõevähk levinud paljudes Eesti veekogudes nii mandril kui ka saartel, kuid enamikus neist on vähearvukas. Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kuhu vähikatk jõudis alles aastal 2006

Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid – ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes.