Enamik inimesi teab ilmselt laulu „Oh tule, noor ja tugev mees, ning vaata ringi veski sees”. Selliseid niinimetatud veskeid on Eestimaal ilmselt palju, ja oleks tore, kui jätkuks ainult tegusaid inimesi, kes nende elluäratamise oma südameasjaks võtaksid.

Ööbikuoru Villa, endise Lutsu talu taassünni alguseks võib pidada aastat 2009, kui kaks tegusat noort otsustasid kohtutäituri käest osta talumaja, mis oli läinud haamri alla eelmiste omanike keeruliste peresuhete tõttu. Talu osteti nii, et sellesse sissevaatamise võimalust ei olnudki, aga ega maja seisukord noori väga huvitanud, sest selle asukohta olid nad juba kõrvuni armunud – Rõuge, seitsme järve maa, uskumatult võrratu loodus. Kirsiks tordil oli veel see, et talu asus täpselt Ööbikuorus kolme järve embuses. Pärast ostu üritasid noored majja siseneda. Enne füüsilise tegevusega pihta hakkamist ilmus kõrvaltalust välja naabrinaine, kes lahkelt pakkus: „Kallikesed, ärge ust küll maha lõhkuge, mul võti täitsa olemas.” Siit said noored esimese õppetunni: kui on mure, siis enne kui käed käiku lased, tee suu lahti.

Maja seisukord oli trööstitu, mitu aastat kütmata ja niiskuskahjustusi saanud talu vajas kapitaalremonti. Esimese asjana otsustati kohale kutsuda korstnapühkija, et kiiremas korras saaks maja kütma hakata. Korstnapühkija tuligi, nägi tõsiselt vaeva, puhastas kõik lõõrid ja ahjud, tegi mitu tundi tööd, küsis 700 krooni ja lõpuks avaldas tõe: korstnad on nii halvas seisus, et tuld te siin küttekolletes küll teha ei tohi. Tore teadmine, aga kas seda ei oleks võinud öelda enne korstende puhastust? Seega jälle uus õppetund: ole valmis selleks, et saad seda, mida küsid, aga alati ei pruugi see olla see, mida tegelikult vajasid.

Külmas ja kütmata majas konutades on kõigi puuduste juures üks väga suur pluss – mõte töötab kiiremini. Sa lihtsalt pead midagi tegema, ei saa rahulikult külma leso peal leiba luusse lasta. Ajurünnakute tulemusena tekkis idee: mis oleks, kui ei ehitakski endale suvekodu, vaid maitsvate söökidega restorani ja hubase ööbimiskohtadega majutuskoha. Hoonete kordategemine tähendas päris suurt investeeringut, mida kohe võtta ei olnud. Ööbikuoru Villa ülesehituseks saadi ühe neljandiku ulatuses abi Euroopa Liidu tugifondidest, mis aga omakorda dikteeris selle, et objekt pidi valmis olema juba pooleteist aastaga, mis tegelikult tundus üsna võimatu. Pangast laenusaamisel oli kõige suurem probleem, et Lõuna-Eestisse midagi ehitades pead arvestama, et ehitise turuväärtus on selle valmimiseks kuluvast summas täpselt poole võrra väiksem, sest kinnisvara väärtus on maapiirkondades lihtsalt niivõrd odav. Seetõttu tuli pantida kõik, mis võimalik ja anda ka isiklik käendus. Noortele oli väga suureks abiks vallavalitsus, kes igati projektile kaasa aitas ja alati nõuga abiks oli. Õppetund, mis saadi, oli see, et miski pole võimatu, kui on suur tahtejõud ja unistus.

Kui kõik otsused olid olemas ja dokumendid korras, siis võtsid noored aja maha, sest risk oli suur ja kogemust ei olnud, ettevõtmine oli väga riskantne. Aga just siis juhtus paar seika, mis lihtsalt panid asjasse uskuma. Näiteks kui mindi järvele vesirattaga sõitma, pakkus kõrkjates kala püüdev kalamees, et palun võtke kala. Või kui pärast suurt vallapidu hommikul poodi minnes märgati rannas koristamas kahte meest ning lähemale jõudes selgus, et need olid vallavanem ja keskkonnanõunik. Kui siis ühel õhtul jällegi Rõuge poole sõideti, tuli see otsus ära, sest kõik justkui hüüdis: tulge!, ning sellisele kutsele oli raske vastu seista. Peale selle tehti ka mõned omavahelised kokkulepped. Et ükskõik kui raske on, üksteisele ollakse toeks ja üksteise kallal ei toriseta ning et pere ja lapsed on alati esimene prioriteet. Tehakse seda kõike ju oma põhitöö kõrvalt. Ehituse sünnivalude lõppedes valmis kahest hoonest koosnev kompleks, mis sai nime Ööbikuoru Villa. Kogu sisekujunduse on teinud omanikud, iga põrandaliist ja tapeet on hoolikalt valitud. Kogu mööbel on kokku kogutud vanakraamipoodidest, seetõttu näeb villa väga romantiline ja omanäoline välja. Kompleksis on üheksa tuba, koos lisavooditega 22 inimesele. Peale selle massaažituba, soolakamber ja suitsusaun koos kümblustünniga. Majutuskohtadele lisandus kohvikrestoran Andreas, mis suvekuudel töötab iga päev. Kohviku nimi tuleneb perepoja nimest ning tuba number üks kannab peretütar Anette nime.

Talveperioodil korraldatakse villas vestlusõhtuid, kus on juba esinemas käinud sellised kuulsused nagu varalahkunud Kadri Luik, endine õiguskantsler ja presidendikandidaat Allar Jõks, Rõuge nooruslik vallavanem Tiit Toots, viimati nalja- ja kirjamees Andrus Kivirähk. Talvel pakutakse võimalust kelgukoerarakendiga sõita, käia suusatamas Haanjas, mäesuusatamas Kiidil, tuubitamas Veemäel või uisutamas Rõuge jäähokiväljakul.

Suveperioodil toimuvad akustilised kontserdid. Esinemas on käinud Margus Vaher, Alen Veziko, Ines ja C-Jam. Peagi on tulemas Ivo Linna ja Antti Kammiste ning Lenna Kuurma ja Koit Toome. Paik on saanud juba väga populaarseks ürituste, seminaride, sünnipäevade ja ka pulmapidude korraldamise kohana kuni 70 inimesele. Lastega peredele on mõeldud välja pakett Laste Lõunamaa, mis sisaldab lastele huvitavate kohtade külastust ja tegevust.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tööd võib küll rabada ja maailma otsas ringi reisida, aga selleks, et jääda õigeks eestlaseks, tuleb suve jooksul vähemalt üks kord külastada Eesti kõrgeimat mäge Suurt Munamäge, käia ujumas Eesti sügavaimas järves Rõuge Suurjärves, mille ääres villa asub, tulla suvel vaatama Rõugesse valmivat 30meetrist metallist vaatetorni Ööbikupesa, teha matk Hinni kanjonisse ja pärast kõiki neid rännakuid puhata ja nautida maitsvat toitu Ööbikuoru Villas, mille motoks on „Väärtuslikult veedetud aeg”.

Võrumaal asuv Saunamaa on justkui omaette küla, olles ühtlasi ainuke saunamaa tervel Eestimaal. Koobassaun, suitsusaun, kümblustünn, Soome saun, indiaani saun, Eesti saun, kilesaun, tünn mullisüsteemi ja LED-valgusega ning metsa- ehk sõjasaun on need saunad, mida praegu Saunamaal nautida saab, kuid peagi tuleb juurde näiteks Vene saun. Päris saunasid on plaanis Saunamaale rajada tervelt 20, praegu on neist valmis juba seitse. Saunavana ja Saunamaa peremees Jaak Pächter rõhutab, et Eestis on ju oma saunakultuur ning eriti tugev on see just Kagu-Eestis.

Saunamaa ehitusega alustati 2004. aastal, siis võeti vastu ka esimesed külalised, kuigi võimalusi saunade valikus ning ööbimises oli tol korral palju vähem kui nüüd. Koos Saunamaa loomise algusega asus sinna elama ka saunahaldjas, keda ei ole veel siiani õnnestunud kellelgi näha, kuid kes toob head õnne saunalistele ja on justkui muusaks.

Saun puhastab saunavana sõnul keha ja annab vaimule energiat. Sauna minnakse puhtalt ehk siis enne tuleb end pesuruumis korralikult puhtaks pesta. Saunast välja tulles rohkem pesta ei ole vaja, lihtsalt veega loputada, siis jääb nahale oma kiht alles ja mingit kreemitamist ei ole tarvis. Nahk saab hingata ja on puhas.

Üheks naiste lemmikuks nimetab saunavana indiaanisauna, mida võib kutsuda ka higistamistelgiks. Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris on see saun-kirik. Leili võetakse pisikeses kuplikujulises telgis. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Kõigi lemmikuteks nimetab saunavana aga suitsusaunasid ja neid on Saunamaal kokku lausa kolm. Saunamaa üks suitsusaun on pärit Põltsamaa kihelkonnast ja vanuseks on sel üle 200 aasta. Suitsusaunas on kaks tuba: ees- ja leiliruum. Mõlemasse ruumi mahub neli-viis inimest. Suitsusaunasid köetakse kaua. Nii-öelda tavalise suitsusauna kütmisperioodiks nimetab saunavana viis-kuus tundi, leil saab seal kange. Koobassauna köetakse aga ligi kaheksa tundi ja metsasauna seitse-kaheksa tundi. Suitsusaunas soovitatakse alati kasutada saunavihta. Suitsusaunale lisab omapära suitsuliha lõhn, sest peale leilivõtmise valmistatakse seal ka suitsusaunaliha.

Kõikides kolmes eeltoodud saunas – koobassaun, metsasaun ja tavaline suitsusaun – on leil hoopis erinev. Koobas on maaalune ning niiske ja mahe. Metsa- ehk sõjasaun oli levinud aastatel 1939–1945, teise maailmasõja ajal. Metsasaun on ehitatud koorimata palgist, koorimata palk annab leilile teistsuguse hõngu. Neid saunu ehitasid sõdurid enamasti tagalas ootel olles. Palkide vahesid tihendati samblaga. Ainsad abivahendid sauna ehitusel olid kirves ja nuga, kõrvale jäeti isegi naelad.

Saunamaal ei keerle kõik ainult saunade ümber, või siiski? Hea leili kõrvale pakutakse ka näiteks mõnusalt mahedat ja pehmet küülikuliha, millest kõige populaarsem on suitsutatud variant. Saada on ka saunamett, millega end saunas sisse määrida. Peremees ise soovitab sauna minna ilma meeta, sest ka niisama higistades saab kenasti puhtaks ja nahk muutub pehmeks.

Saunamaa on tuntud oma privaatsuse poolest. Kindel reegel on see, et olgu külalisi kas või ükskaks, terve Saunamaa kuulub neile. Tõsi, leili saab võtta vaid ettetellitud saunades, kuid rohkem seltskondi segamas ei ole. Isegi peremees ning teenindajad lahkuvad nii kiiresti kui võimalik. Tihti on nii, et saad tulla Saunamaale justkui koju: võti on kokkulepitud kohas, keerad ukse lahti ja asud nautima rahu, vaikust, saunamõnusid ning privaatsust.