ARVAMUS

Pole vist võimalik eksida, kui öelda, et nii palju pole numbritest räägitud veel kunagi!? Lähipäevil paisati Eestimaal kõikvõimalike kanalite kaudu, et riik astus sajandasse aastasse. Valitsus sai sajapäevaseks. Haldusreform viib pealinnast välja tuhat töökohta. Valitsusel tuleks vastu pidada vähem kui viissada päeva, siis saab kindlalt minna vastu uue valitsuse moodustamisele. Enne tuleb hea tulemus saavutada kohalikel valimistel, mis on juba paarisaja päeva pärast. Äsja selgus kümne eurolaulu seast parim. Eurolauludest üks kümnendik on seotud ka Võrumaaga, sest väidetavalt sündis see Haanjas ühes suitsusaunas. Kahjuks jäi see esitus teisele kohale.

Andku lugejad andeks see meeletu arvudega mängimine. Loodame, et igaüks leidis endale sobiva numbri, mille sisu üle rahulikult mõtiskleda, et näha puude taga metsa ja metsa taga päikesepaistelist aasa.

Peaminister Jüri Ratas ütles äsja: „Meie valitsus on seadnud endale julged sihid, mille elluviimiseks teevad tõsist tööd kõik ministrid. Meie keskne eesmärk on tugev ja ühtne Eesti, kus on ühtehoidev rahvas, vähem ebavõrdsust ja vastandumist, elav ja tark majandus ning riik, mis on paremini kaitstud kui kunagi varem. Esimese 100 päeva jooksul me mitte ainult ei analüüsi, vaid astume konkreetseid samme valitsuse nelja prioriteedi täitmiseks. Töötame iga päev selle nimel, et tugevdada riiklikku julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule.”

Meenutagem, et selleks on aega jäänud 1500 päeva.

Üheks sõnumeid, üllatusi ja numbreid produtseerivaks juhtministriks on kujunenud riigihalduse minister Mihhail Korb, kes on kammitsetud numbri viis tuhat külge ja kes kinnitab, et keskvalitsuse sektoris töötab poolsada tuhat inimest, neist ümmarguselt pooled pealinnas. Mihhail Korb salatseb, kuid kinnitab, et tuhande töökoha Tallinnast väljaviimise plaan on olemas ja avalikustatakse paari nädala pärast, kuid terve riigi reformimiseks palub minister aega viis aastat.

Eestis elab iga kolme hektari kohta üks inimene ja sellele ühele inimesele kuulub arvutuslikult kaks ja pool tuhat puud. Kes sööb kartulikoori, kes kartuleid!?

Maavalitsuse pikaajaline töötaja räägib tänases ajalehes oma töölt lahkumise loo. Info maavalitsuse tegevuse kiire lõpetamise kohta tuli inimestele väga järsult, alles kuu aega tagasi teadsid ametnikud, et enne 2018. aasta teist poolt ei juhtu midagi ning tõenäoliselt ei juhtu midagi ka enne järgmise aasta lõppu. Valitsuse teade, et sulgemine tõmmatakse käesoleva aasta lõppu, tuli kõigile ootamatult.

Vesteldes viimastel kuudel tööpakkumisi avaldanud ja konkursse korraldanud tööandjatega, selgub siiski, et tööotsijate hulk ei ole praegu veel järsult kasvanud. Omavalitsustöötajate CVde pakid seega praegu veel lauanurgal ei kõrgu. Arvata on, et aktiivsus suureneb alles sügisel.

Kui palju leevendaks töökohtade kadumist plaan tuua maakondadesse üle osad riigiettevõtted? Avalikkuse ette on jõudnud valitsuse dokument, kus on näha  erinevad võimalused asutuste pealinnast väljaviimise kohta. Võrru tahetakse selle järgi tuua 160 töökohta keskkonnaametist, keskkonnainspektsioonist ja ilmselt ka keskkonnauuringute keskusest. Põlvasse plaanitakse viia 42 riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja 31 Erametsakeskuse töökohta.

Kui plaan realiseeruks, oleks võrukatel sellest palju võita. Keskkonnateemalist haridust antakse maaülikoolis, Lõuna regioonis peaks selle valdkonna haritud spetsialiste seega jätkuma. Rootsi kogemuse põhjal inimesed sadade kilomeetrite kauguselt tööle sõitma ei hakka, Tallinnast Võrru kolijate osakaal jääks aga ilmselt alla kümne protsendi. Ja Põlva, kuhu plaanitakse RMK ja Erametsakeskuse osalist kolimist, jääb siit vaid veerandtunnise autosõidu kaugusele.

Maavalitsuste kaotamise teine pool. Praegu puudub selge visioon ja sõnum, millised ülesanded omavalitsustele ikkagi üle antakse. Teadmata on, millisel määral jääb maakondadesse õigus otsustada keskkonna-, investeeringu- ja kultuuriprojektide üle. Kes jätkab maavalitsuste ja omavalitsusliitude ühiseid tavasid? Kuidas hakatakse jagama raha traditsioonidega tunnustus-, haridus- ja kultuuriüritustele? Kogu selles tohuvabohus plaanitakse järgmisel aastal tähistada suurejooneliselt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.