ARVAMUS

Võru linnavalitsus suhtleb Sõlekese lasteaia ehitajaga praegu vaid kirjalikult, erimeelsused kolme miljoni eurose lasteaia ehitajaga on selleks liiga suured, et pooled saaksid endale lubada suusõnalist infovahetust. Vaid töökoosolekutel räägitakse näost näkku. Erimeelsused juba teist kuud veniva lasteaiaprojekti lisatööde ja ajagraafiku osas on suured. Ja lasteaed pole ikka veel valmis.

Ehitustöid tegev AS YIT Ehitus on tööde venimise põhjenduseks toonud ettenägematud asjaolud: vundamentide uute lahenduste projekteerimine ja ehitamine, hoone lisatoestamine, keldrikorrusel töid seganud vihmaperiood, planeeritust suurem krohvimistööde maht jm.

Võru linn püüab aga järjekindlalt kohaldada kõiki paberile pandud leppetrahve, mille summa on juba praegu ligikaudu 80 000 eurot. Isegi kui suudetakse kinni pidada järgmisest daatumist, milleks on aprilli algus, küündib sanktsioonide summa peagi 100 000 euroni. Kuidas see kujuneb?

Tänaseks on lõpuks vastu võetud ehitise niinimetatud „karp kinni” lahendus. See oleks pidanud valmis olema juba eelmise aasta 30. septembril, valmis aga alles 10. veebruaril. Ehitajalt nõutakse selle eest leppetrahvi 350 eurot päevas. Ehitustöö pidi valmis olema 2. jaanuaril, ka selle tähtaja trahv on 350 eurot päevas. Lõplik kasutusvalmidus pidi olema saavutatud 30. jaanuariks, sellest lisandub trahv 500 eurot päevas.

Kompromissi koht on pooltel alati olemas, avalikus sektoris on sellele aga piirid ette pandud.  Kui tehakse kompromiss, siis peab selle kohta olema selgesõnaline dokument, kus on näha need kaalutlused, mille tõttu on järeleandmisi tehtud. Mõeldes kas või teistele hankes osalenud ehitajatele.

Õnneks ei ole praegu hirmu, et ehitus võiks jääda pooleli. Poolelijäävast objektist on kaotada mõlemalt poolel, nii tulevaste referentside kui ka maine osas. Kõige suuremaks kaotajaks on kahjuks Võru linna lapsed, nende vanemad, vennad ja sõbrad. Lapsed pole praegu oma Sõlekese-kodus ja ei saa sinna enne sügist.

Vallapiiride muutmine ja külade üleandmine pole Eestis midagi uut. Külaelanike pöördumisele allkirjade kogumine on seejuures selle pika protsessi kõige esimene etapp. Sellele järgneb rida toiminguid nagu küsitluse läbiviimine ja muudatuste tegemine valdade eelarves.

Külaelanike arvamuse väljaselgitamiseks on olemas eraldi määrus. Küsitlus peab selle järgi toimuma vähemalt kahel päeval ja kaheksa tunni jooksul ettenähtud küsitluspunktis, küsitlusest tuleb teada anda vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist. Küsitlusega käivad kaasas nõuetekohased küsitluslehed, kabiinid ja pitseeritud küsitluskast, küsitlust viib läbi spetsiaalne komisjon jne.

Piiride muutmisega tuleb lahendada ka valla eelarvelised ja varalised küsimused. Näiteks Meremäe vallas võeti tänavune eelarve vastu möödunudnädalasel volikogu istungil. Kui külade ja koos sellega vallaelanike arv väheneb, muutub koos sellega ka valla tulubaas. Samuti peab vald leidma raha, et viia läbi piiride muutmisega kaasnevad nõutud tegevused.

Peale selle peavad asjaomased vallad valmistama ette muudatused põhimääruses ja teistes õigusaktides ning kindlustama läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise. Pärast nõutud toiminguid vaatab maavanem esitatud dokumentatsiooni üle ja esitab rahandusministeeriumile. Eestis on esinenud ka üksikuid juhtumeid, kus maavanema poole on pöördutud taotlusega järelevalve tegemiseks. Kui esineb kahtlusi, et korda pole järgitud.

Kõigest hoolimata liigub vanker praegu Setumaa valla suunas. Valitsuse 3. veebruari määruse eelnõu sätestab Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ühinemise ning Misso valla niinimetatud Luhamaa nulka kuuluvate külade liitmise teel Setumaa valla moodustamist Võru maakonna koosseisus.

Maakondliku kuuluvuse otsus pole seejuures praegu veel lõplik. Ühinejad saavad teha oma ettepaneku maakondliku kuuluvuse kohta koos põhjendustega. Seejärel valitsus otsustab, kas jääb eelnõus esitatud arvamuse juurde või on kohalike omavalitsuste põhjendused piisavad, et moodustada Setumaa vald Põlva maakonna koosseisus.