ARVAMUS

Eesti Päevaleht avalikustas statistikaameti 2015. aasta andmed, et 29 200 15–29aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanusegrupist ei õpi ega tööta, nendest kolmandik olid töötud ja ülejäänud statistiliselt mitteaktiivsed. Uskumatu, pigem sooviks siiralt, et praegusel juhul oleks tõsi ütlus: „Väike vale, suur vale, statistika!”

Probleemi taga võib olla depressioon, kuid ka niinimetatud helikoptervanemad, kes piltlikult öeldes hoolitsevad oma lapse eest, nagu teenindatakse Norras merel naftapuurtorne. Milliseid uudissõnu me peame päeva lõpuks veel lauale laduma, et olukorda mitte ainult tasakaalustada, vaid ka edasi tüürida?

30 000 nii-öelda nähtamatut noort on äärmiselt nukraks tegev number. Üldse on Eestis kokku 236 000 noort (vanuses 15–29).

Eile esilinastus ja homme on kinodes film „Sangarid”, kus kolm Eesti noorukit põgenevad Nõukogude Liidust ja võetakse raudse eesriide taga vastu kui kangelasi ja sangareid, kuid pärast saabub reaalsus, et tuleb hakata tööd tegema. Sellele reaalsusele polnud noored taibanud mõeldagi.

Nüüd lahkuvad inimesed keset kaunist ja puhast loodust asuvatest kodudest, sest nad ei suuda tööd tegemata kodu korras hoida, lapsi koolitada, ise hakkama saada. Nad on vaesed, töötud. Töötukassa juhid olevat aga südamerahuga 2015. aasta töötulemuste eest võtnud 26 875 eurot lisatasusid tubli töö eest!?

Eestimaa äärealade tühjenemine on riigile suur risk igas mõttes. Lumi vajutab igal talvel katuseid sisse. Kas keegi on viitsinud ka selle kohta mingit statistikat teha? Mitmel pool maal ollakse rõõmsad, kui külades kas või suvelgi mõni elanik on.

Residentsist. Aga kui ükskord ei taha rahvas presidenti, siis pole residentsi tarviski!?

Tegelikult on meil noortele suunatud oskuste aasta 2017. Esmaspäeval Võru gümnaasiumis toimunud karjääripäeval nägi nii palju rõõmsaid ja särasilmseid noori, et lust oli vaadata.

Täna on sõbrapäev. Head sõbrapäeva! Inglise kirjanik Katherine  Mansfield on öelnud, et on alati olnud arvamusel, et sõpruse suur privileeg, kergendus ja lohutus on see, et pole vaja midagi seletada.

Homme algab kolme kuu pikkune seletamise, põhjendamise-argumenteerimise aeg, millised omavalitsused omavahel sobivad, mis on ikka see õige liitunud omavalitsuse õige nimi, kuidas suhtuda sundliidetavatesse …

Võrumaa omavalitsused on teinud ära väga põhjapaneva töö valdade ühinemiseks, nüüd tuleb välja, et pingeliste kohtumiste käigus leitud vallanimed ei sobi.

Kohanimenõukogu ei pidanud sobivaks Võhandu nime ühinenud Võru, Sõmerpalu ja Lasva vallale. Haanjamaa valla nimi ei sobi aga ühinenud Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vallale.

Nimi ei riku inimest, kuid kuidas vallad oleksid saanud läbirääkimisi pidada, kui koosolemise protokollis oleks lõpus ikkagi olnud nime kohal punktid? Nimi ei riku inimest, kuid nimi on siiski oluline. Ühendvaldade puhul oli ühise nime leidmine siiski suur töö ja kompromiss.

Setud ei suutnud oma küsitlustulemusi pöörata nii-öelda rahu- või üksmeeleläbirääkimisteks. Piinlik oli kuulata hõikeid: meie võitsime! Võit on valitsuselt sülle mängitud, kuid sõpruse asemel selline käitumine ei liida, vaid lahutab taas. Saaks vastata: oli ka teisi võitjaid.

3. veebruaril läkitas Meremäe vallavolikogu liige Rein Järvelill toimetusele teate, et on algatatud umbusaldus volikogu esimehe Arno Varese vastu. Avaldust arutatakse veel veebruaris. Kas näeme taas volikogu istungit politsei osalusel?

27. jaanuaril Võrus toimunud omavalitsusjuhtide kohtumisel minister Mihhail Korbiga jäi õhku palju elektrit. Ministrilt oli valdavalt vastuseks, et kõik küsimused tuleb omavalitsustel omavahel läbi rääkida ja otsustada.

Kui meenutada sel päeval esitatud slaide, kus pakuti omavalitsustele lisaülesandeid, mille seas arutatakse ülesannete rahastamise võimaluste üle, siis olid loetelus omavalitsustele üleantavad rahvatervise edendamine, ravikindlustamata isikute ligipääs esmatasandi tervishoiule, süütegude tõkestamine, avaliku korra ja heakorra eest vastutamine, kriisi lahendamine, vetelpääste korraldamine.