ARVAMUS

Politseis on peadirektori eestvedamisel alustatud uue mastaapse kampaaniaga, mida nimetatakse grupipõhisele struktuurile üleminekuks. Sisuliselt kaasneb sellega rida „uuendusi”, mis kokkuhoiu asemel toovad kahju ning võimaldavad riigil kottida pensionile suunduvaid politseinikke.

Esiteks on kummaline senise struktuuri lammutamine. PPA peadirektor väidab, et struktuuris on üksusi, kus ühele juhile allub 30–40 inimest ja üks juht polevat võimeline juhtima nii suurt hulka inimesi.

Ma ei tea politseiasutuste struktuuri täpselt, kuid piirivalves on vanast ajast järgitud mõistlikke ja loogilisi struktuure. Piirivalvestruktuuride põhimõte ja loogika on tulnud kaitseväelisest süsteemist: grupp, jagu, rühm, kompanii jne. Piirivalve keeles on need toimkonnad, millel peab olema oma vanem, kes koordineerib ning korraldab toimkonna (kaks-kolm piirivalvurit) tegevust. Järgmiseks on jagu ehk piirivalve keeles vahetus ja siin on ülemaks vahetuse vanem, kes korraldab ja koordineerib vahetuse (9–14 piirivalvurit) tegevust. Järgmiseks struktuuri üksuseks on rühm ehk piirivalve keeles kordon või väiksem piiripunkt, mida juhib kordoni ülem. Nii lihtne see on, siin ei ole midagi juhitamatut. Olemasolevate struktuuride kaotamine on tarbetu eksperimenteerimine.

Mõttetu reformi ilmekaks näiteks on PPA Kagu osakonna loomine, kus samuti rakendatakse katse-eksituse meetodit. Kusjuures osakonna loomise nimel vahetati isegi prefekt välja, sest ta ei näidanud lollustega kaasaminekul üles eriti suurt aktiivsust.

Politsei praegune juhtkond reklaamib, et Kagu osakonna loomine tagab ressursi parema kasutamise. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Maanteedel on patrullautosid rohkem, sest need sõidavad Valgast Võrru või Võrust Põlvasse. Suur ressurss raisatakse ühest maakonnast teise sõidu peale. Teiseks lähevad tööpäevad patrullis olevatel politseinikel pikemaks. Kui Valgast pärit politseipatrull on Võrumaal ja nende vahetus lõpeb, siis koju Valgamaale jõudmine võtab oma aja ja see läheb kindlasti töötaja isiklikust ajast, mitte tööajast. Patrullis olevatel politseinikel kulub kaheteisttunnisest tööpäevast poolteist tundi Põlvast Valka sõiduks ja enne tööpäeva lõppu poolteist tundi kojusõiduks. Tegemist on meeletu ressursi raiskamisega, mis maksumaksjatel tuleb kinni maksta.

PPA peadirektor väidab, et reformi tulemusel võib PPA töötaja liikuda oma karjääris nii üles kui ka alla ning ka horisontaalselt. Tema arusaamist mööda on ka allaliikumine normaalne, samas on jäetud muidugi inimesele võimalus valida koondamine. Piirivalves viidi inimene allapoole karistusena ja see fikseeriti käskkirjaga, milles toodi ära ka põhjus.

Kagu jaoskonna moodustamisel valis koondamise kaks politseinikku. Olen kindel, et need olid nooremad mehed, kes ei olnud nõus palga vähenemisega ning lahkusid sellest süsteemist. Palk vähenes veel 15 politseinikul, kuid need jäid teenistusse. Olen kindel, et need 15 olid vanemad politseinikud, kellel on pensionini jäänud alla viie aasta.

Praeguse seaduse järgi peab politseinik enne pensionile minekut olema teenistuses viimased viis aastat. See seadus on spetsiaalselt niimoodi tehtud, et oleks võimalik teenistuses olevat politseinikku viimase viie aasta jooksu kottida nii, nagu ülemusele meeldib.

Kaitseväeteenistuse seaduses sellist lollust sees ei ole. Üritasin aasta tagasi seda ka politseiseaduses muuta, kuid kahjuks Reformierakonna valitsuse ajal see ei õnnestunud. Tunnen kaasa kõigile teenistuses olevatele politseinikele, kelle teenistus on jõudnud lõpusirgele. Aga elame edasi, olen kindel, et ükskord me võidame niikuinii.

Teisipäevases Võrumaa Teatajas oli jutuks, et Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok ütles, et harvendusraie tegemise puhul on metsamüük tegelikult miinusprojekt ja see, et Lõuna-Eestisse Emajõe äärde tuleb puidurafineerimistehas, on igati tervitatav.

Nüüd ähvardab riiki miinusprojekt ja Eesti Panga presidendil Ardo Hanssonil tuli vastata riigikogu liikmete Andres Herkeli, Andres Ammase, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Monika Haukanõmme ja Artur Talviku 6. aprillil esitatud arupärimisele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta.

Arupärijad viitasid valitsuse põhjendusele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta, et sellel on oluline majanduspoliitiline mõju. Arupärijad tõid esile ka Eesti Panga presidendi ajakirjanduses väljendatud seisukoha, milles ta nimetab valitsuse kavandatavat riigieelarve baasseaduse muutmist „oportonistlikuks”.

Arupärijad soovisid teada, milliseid majanduspoliitilisi riske valitsuse uus lähenemine eelarve tasakaalule sisaldab ning kas on näiteid selle rakendamisest teistes riikides.

Ardo Hanssoni sõnul on väikese defitsiidi võimalikkus Euroopas üsna tavaline, kuid 0,5 protsendi struktuurne puudujääk on mõeldud miinimumeesmärgile, et tulla toime olukorras, kus näiteks madalseis on väga tugev ja selle miinus 0,5ga kuidagi saavutad selle kolmeprotsendilise nominaalse puudujäägi. Ardo Hanssoni arvates tekitaks väike puudujääk Eestis praegu probleeme pikaajalisele majanduskasvule, kuid ei tekitaks lähiajal probleeme eelarve jätkusuutlikkusele, sest riigivõlg on meil väike. Ardo Hansson rõhutas, et Eestile on sobilik Euroopast pisut rangem eelarvepoliitika ja suuremad reservid. Hansson selgitas, et meil on vananev ühiskond, meil on euroraha tulevikus vähem kui praegu ja seetõttu oleks vaja pigem natuke rangemalt läheneda.

Tegelikult võiks öelda, et Euroopa Liidu abirahade kasutamise tõttu – need moodustavad umbes 2,4 protsendi SKTst viimase viie aasta jooksul – oleme sisuliselt korralikult puudujäägis, avalikustas Ardo Hansson.

See tekitab tuleviku suhtes ebamäärasust.