Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütikute hinnangul põhjustas mullusest 55-miljonilisest alkoholiaktsiisi alalaekumisest vale hinnang piirikaubandusele ja tarbimisele 23 miljonit eurot.
„Alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal moodustas 80,2 protsenti eelarves oodatust, mis tähendab, et möödunud aasta eelarvesse laekus kokku 55 miljonit eurot alkoholiaktsiisi vähem, kui riigikogus 2016. aasta lõpul vastu võetud riigieelarve ootas. Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot,” kirjutavad ministeeriumi fi skaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos ja juhataja Sven Kirsipuu ministeeriumi ajaveebis.
„Eelarve laekumist 2017. aastal mõjutasid prognoositust erineval ajal toimunud varumine nii eelmise aasta alguses kui ka lõpus. Kuna 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus nihutas 2017. aasta jaanuaris toimuma pidanud aktsiisitõusu edasi veebruari, siis oleks pidanud ka varud selle võrra eelduslikult nihkuma. Samas jäi muudatusest etteteatamise aeg suhteliselt lühikeseks ning seetõttu alustasid ettevõtted varude soetamist juba varem – võrreldes ootustega varuti alkoholi ligi 22 miljoni euro aktsiisitulu väärtuses 2016. aasta novembris ja detsembris, mistõttu selle summa võrra jäi 2017. aasta laekumine väiksemaks,” lisavad analüütikud.
Veel vähendas 2017. aasta alkoholiaktsiisi laekumist nelja miljoni euro võrra prognoositust suurem varumine suvise aktsiisitõusu eel. „Need olid pretsedenditult suured, varusid nii tootjad kui ka müüjad ning sellises mahus varumisi ei osatud eelarveprognoosis ette näha. See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu nelja miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu,” ütlesid ministeeriumi analüütikud.
„Kuid kokkuvõttes ja varude mõju elimineerides jäi eelarve alalaekumiseks oodatust suurema piirikaubanduse või väiksema tarbimise tõttu ligikaudu 23 miljonit eurot,” lisavad analüütikud.
