ARVAMUS

ARVAMUS Tartu hoiu-laenuühistu kõrval tegutseb kasvava aktiivsusega Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu. See ühistu on mõeldud kergendama korteriühistute muidu nii pingelise eelarve kasutamist. Põhimõte on lihtne, korteriühistud hoiustavad oma vaba või näiteks remondifondi kuuluva raha ühistus ja peale kõrgema hoiuseprotsendi saavad nad ka Korteriühistute hoiulaenuühistust kui omalaadsest ühiskassast võtta oma tegevuse puuduva osa ulatuses laenu. Renoveerimisfondi hoius on kindel viis hoida ning teenida tulu korteriühistu kogutavalt remondifondilt. Korteri-, elamu-, hoone- ja garaažiühistute hoiuseintressid pole maksustatud ka tulumaksuga – tulu ju seegi! Kui hoiuseperioodil tehakse täiendavaid sissemakseid, siis algab täiendava hoiuseosa pealt intressiarvutus kohe sissemakse tegemise päevast.

Teine pool tehingutest on laenud. Renoveerimislaenu sihtotstarve on majakarbi või garaažikompleksi korrastamine. Laenu saab võtta kuni kümneks aastaks. Laen tuleb enamasti tagastada igakuiste maksetega, aga lepingutingimused on läbiräägitavad.

Kõikide parenduste või renoveerimiste puhul on korteriühistute suurim vaenlane aeg. See, mis täna oleks tehtav tuhande euroga, lükkub järgmisse aastasse ning võib tänu parandamist tahtva katuse või seina jätkuvale lagunemisele, materjalide ja töö kallinemisele minna järgmisel aastal maksma juba poolteist või enamgi tuhat. Ja kui küsimus on raha kogumises järjest kasvavate hindade tingimustes, siis näeme, et see võib minna palju visamalt, kui arvata osatakse.

Lisaks veel võimalus, et ühte suurde ühistusse kogunenud korteriühistud saavad teha oma üldkoosoleku või muul viisil kokku leppida, mis järjekorras ja kuidas parasjagu laenusid võetakse ja tagasimakseid tehakse. Mida suurem on ühine kassa, seda kergem on sellega asju ajada. Kui siia veel juurde liita võimalus sõlmida kindlustus läbi Lõuna Kindlustusmaakleri ja garantiikapitali kogumine Vastastikuses Garantiiühistus, on see õige algus. Lihtsamas keeles tähendab see, et ühistu liikmed koguvad oma vara võimaliku hävimise katteks ühisesse kassasse raha. Kui mõnel liikmel juhtub kahju, hüvitatakse see ühiskassa vahenditest. Kui kahju ei juhtu, koguneb liikme garantiikapitalile vahendeid juurde kuni garantiikapitali väärtus on võrdne garanteeritava vara väärtusega. Sellisel juhul ei pea liige enam täiendavaid makseid tegema, küll aga säilib garantiiühistu ühiskassa antav kaitse tema varade suhtes.

Ent alustada soovitan ma ikkagi Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu liikmeks saamisest. Siis on aega edasi mõelda ja palju suuremaid plaane teha kui varem üldse julgeti. Kohe on saabumas aeg, kus korteriühistu loomine pole enam valikuküsimus. Alates 1. jaanuarist 2018 muudetakse korteriühistu loomine kohustuslikuks ning kes tunnevad, et vajavad uue korteriühistu moodustamisel ja registritoimingutel abi, siis Eesti Korteriühistute HLÜ tuleb appi. Mida enam ajame asju üheskoos, seda väiksemaks muutuvad täna suurtena tuntavad mured!

… ja tulemus on, et kogu maailm sööb kanamune. Seda kutsutakse reklaamiks. Ärksamad peaksid nüüd torkama, et enne mune, siis kaaguta, aga tunnistan ausalt, et natuke on ikka munetud ka.

Mõni aeg tagasi võtsin sõna Lõunalehes, kus viitasin ohtralt Tammsaarele ja tõin inimestele eeskujuks Hundipalu Tiitu, kes ainukesena oma küla ajalehte tellis ja positiivsemast positiivsema Andrese ära rääkis, et see poja ikka Mauruse juurde kooli saadaks. Siit ka jätkan.

Eesti Korteriühistute Hoiulaenuühistu ja Tartu Hoiu-laenuühistu korraldavad Võrus ettekandeõhtu, mille lõpus võib küsida ja vaielda. Juttu tuleb seal lausa igapäevastest pisimuredest, millega me nii harjunud oleme, et kui mõni neist ära kaotada, võib mõni nõrganärvilisem esimesest ehmatusest lausa pisara poetada. Peateema on korteriühistu, aga mitte ainult.

Kõigepealt räägib kena naisterahvas Kristiina Kruuse tõhusa korteriühistu alustõdedest. Loomulikult võib küsida, et mida siin rääkida – on nagu on. Aga selline suhtumine on vale! Ja ma seletan ka, miks. Võtmesõna on siin „tõhus”. Kui ma nüüd küsin, et kas meie riik on tõhus, kui hinnad tõusevad, maksud tõusevad, aktsiisid tõusevad ja samas tõuseb ka riigivõlg, mis on, kui see meie kõigi vahel ära jagada, üle 20 000 euro nina peale. Ometi maksame riigile üha suuremaid ja suuremaid summasid. Ja korteriühistus maksate ju ka. Kasu võiks sellest maksmisest meile kõigile palju suurem olla!

Siit jätkan juba mina, Märt Riiner, hariduselt matemaatik ja ilmavaatelt tunnen end meie riigi eest vastutavana. Minu teema on korteriühistu konto ja selle kasutamine. Loomulikult teavad „kõigetargemad”, et siingi pole justkui millestki rääkida, aga on küll. Väga paljusid asju saab teha tõhusamalt, kui kasutada loogikat ja teada seadusi. Täna on nii, et kui te oma kontot tükk aega ei kasuta ja see kenasti panga käes kuivab, siis... noh, vähemalt ta ei kasva, aga kahaneb kindlasti – pank ju hoolitseb teie konto ja teie võimaliku krediitkaardi eest, ta mõtleb murelikult teie peale ja – kõige selle eest võtab kontolt tasahilju raha vähemaks. Panga jaoks on see justkui pisut väärastunud ühendatud anumate värk, aga teie anumasse tuleb rahavedelikku kogu aeg juurde kallata, et nivoo ikka nõutud tasemel oleks. Vaat’ sellisest „järgmise klassi” matemaatikast-füüsikast ma räägingi.

Ja siis astub üles tele-ekraanidelt ja raadioeetrist paljudele tuttav Andro Roos. See „kõiksehirmsam” jääb alati lõppu, sest teema on korteriühistute ühiskassa ja selle reeglid. Noh, ei hakka kordama, aga rääkida on siin piisavalt – tegu on ju põhimõtteliselt ühiskassade ühiskassaga ja siin tuleb juttu ka suuremast „rahapendlist”, millest Andro Roos kirjutas mõni aeg tagasi Lõunalehes. See võib paljude jaoks olla tulevikumuusika, ent toetub meie põhiseaduse preambulile, kus valgustatakse, miks me kuulutasime välja riigi, kehtib ju sama ka korteri- ja muude ühistute kohta.

Edasi ei tule mitte sõnakunsti tutvustamiseks per ioodi l i s el t korraldatav pidulik ülevaatus ehk arvamusfestival, vaid iga saalisolija võib ühise arutelu käigus lükata ümber kõik meie esitatud seisukohad, arusaamad, veendumused ja õnnestumise korral neil isegi otsas trampida. Ainuke tingimus on, et räägitakse asjast, mitte ei öelda lihtsalt hinge pealt ära – kellel siin ikka elu kerge on!

Tule kohale 28. septembril 2017 Võru linna Vabaduse tn 22 kell 18. Teadmised ei jookse iial mööda külge alla ja õigel hetkel võivad meie ühise arutelu käigus koorunud mõtted olla päästvaks õlekõrreks!

Kui Sul on enne midagi hinge pealt vaja ära öelda, kirjuta mulle See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Ikka üheskoos!