ARVAMUS

JUHTKIRI Üheks lastevanemate eesmärgiks on oma võsukestest koostöös kooli ja huviringidega kohusetundlikud, töökad, tugevad ja leidlikud riigi edasiviijad kasvatada. Püüdes ise rööprähelda ja suuta toime tulla nii palgatöö, lastekasvatamise kui ka oma huvidega upuvad vanemad sageli ülepeakaela ära. Paljud neist leiavad tee ka perearsti juurde, kes juba ukselt kiigates võib diagnoosida tööstressi või mõne koledama haiguse.

Kui võrrelda tänapäeva maailma ajaga, mil meie rahvastikku rüüstasid sõjad, näljahäda ja piinarikkad haigused, tundub praegune elu justkui naljategu. Milline sõdur sai toona lasta endale tööstressi tähe all paberi välja kirjutada ja oma riigi eest mitte heitlusesse astuda? Milline ema sai jätta põllule minemata, sest piinas kerge väsimus, nohu või lihtsalt elutüdimus?

Ega ennast ülemäära piinata olegi mõtet, küll aga on mõtet mitte liialt kergelt alla anda ja ennekõike mitte kasvatada oma järeltulijaid veelgi suuremateks allaandjateks. Elukeskkond on kindlasti muutunud ning samad nõksud ja võtted siin ei toimigi. Paraku jääb mulje, et mida aeg edasi, seda rohkem kuhjub hange ka lumehelbekesi.

Laste ametiks ei ole tänapäeval enam noormeestel poisikese eas sõtta minek või tüdrukutel ränk põllutöö. Tänapäeva laste ainsaks tööks on sageli ainult õppimine. Siiski leidub hulgaliselt täiskasvanuid, kes peavad isegi põhikooli lõpueksameid liiga stressirohketeks. Et väljendusel poleks küljes ilmselge allaandmise maiku, siis nimetatakse seda peenelt tarbetuks koormuseks. Kool on hirmus koht, kus on pinget nii õpilastel kui ka õpetajatel. Koolikiusamine ründab uksest ja aknast. Rahvastepallimäng on justkui kuritegu, sest võib kellegi tundeid haavata. Koolispordiüritustel võisteldes ei tohi keegi olla viimane või vähemalt ei tohi sellest kõva häälega rääkida, sest muidu võib mõni pehmem lumehelbeke ära sulada.

Lapsepõlv peab olema võimalikult muretu, kuid mida suuremaks kasvab laps, seda rohkem on tarvis tal teadmisi, kuidas hakkama saada elus, kuidas toime tulla ametikohal. Töökoht on midagi sellist, kus kõik ei laabu alati plaanipäraselt ning ette tuleb kindlasti ka kolleegidevahelist hõõrumist ja kiusu. Seal aga pole kuskile pageda. Ilmselt laseb sellises olukorras tänapäeva lumehelbeke emal tööandjale helistada ja oma töölt puudumise pärast vabandust paluda.

JUHTKIRI Kas sõim meemide abil on nagu sõim läbi lillede? Tänapäeva noored inimesed on õnnesärgis sündinud, sest neile on vabalt kätte antud nii ohtralt eneseväljendamise vahendeid. Seda saab teha nii anonüümselt kui ka avalikult otse või siis avalikult läbi huumoriprisma. Selliste võimaluste puhul kipub aga kaduma reaalsustaju ja kaovad ka piirid. Kui isegi seadus ei suuda veel üheselt ohjata kõiki neid võimalusi, siis millisel moel peaks noor inimene ise aru saama, kas ta on läinud üle piiri?

Aegu tagasi, kui kellegagi riid tekkis või ei meeldinud kellegi kõnepruuk või riietus, mindi koolimaja taha ja klaariti asi mehe kombel ära. Nüüd tehakse kolmandast isikust meem ja riputatakse see sotsiaalmeediasse üles. Kas süütu meem on aga seadusevastane? Kuna meem on interneti vahendusel loodu, miski, mis ei ole päriselt käegakatsutav, siis arvatakse, et tegemist ei olegi reaalsusega. Saadakse end välja elada, aimamata et tegelikult on tegemist kellegi reaalse süüdistamise või laimuga, mille eest on võimalik rakendada ka reaalset karistust.

Tänapäeval on elu selle võrra lihtsam, et harvem lastakse rusikad käiku, kuid sageli on sõim meemide varal isegi hullem. Eneselegi ootamatult võib väikesest asjast suur kaos kerkida ning lumepallina edasi veereda. Sellisel juhul on parim enesekaitse viis internetimaailma sisse elada ja kahjust kasu lõigata. See oskus ei omandu kergesti, kuid kavalamatel tuleb juba välja küll. Näiteks sai Erik Orgust tehtud kringlimeemist tõhus särgiäri, mille arvelt nüüd tulu teenida.

Ka meeme võib olla nii sõbralikke kui ka pahatahtlikke, nendel vahet tegemine kipub aga olema sama keeruline kui tavalisel sõbralikul lõõpimisel või pahatahtlikul kiusul. Nii-öelda kuulsustel on lihtsam poriloopimine enda kasuks pöörata. Lihtinimesed peavad selleks aga oluliselt rohkem vaeva nägema. Nii võib näiteks kooliõpetajast postitatud meem mõjuda laastavalt, selle asemel et mingilgi moel kasu tuua. Kuniks kombatakse piire sellise käitumise karistuse osas, seni kombatakse piire ka nende levitamises, sest karistus pole kindel, pahatahtlikkus ja tekitatud kahju on küsitavad.