Olgugi et meile kättesaadav meedia kujutab mõlemat riigipead paha poisina, otsutas kogenud lepitaja Soome olla kõrgelt hinnatud võõrustajamaaks. Tegelikult teeb Soome neutraalsus ja sõltumatus ehk pisut kadedakski, sest läbirääkimised lääne ja ida vägevate vahel toimuvad seal juba neljandat korda (varem 1975, 1988 ja 1990). Selle riigi jätsid külastamata vaid Stalin ja Hruštšov. Seekord püütakse Lapi targa kombel osutada abi mittekohalolevale Euroopale üle tema pea. Kui Trump kohtus enne ka abistatavaga, siis Putinil puudus selleks võimalus. On, millest põhjanaabrilt õppida.
Vene propaganda ei väsi kordamast, et kohtumispaigaks on kunagine tsaariresidents. Ka meil on, ja mis sellest? Ju oleks Astana või Sotši slaavlastele veelgi eelistatum, jänkide massiteabevahendid pole Trumpi käitumisest just ülearu vaimustuses. Rahvale nii siin- kui ka sealpool anti aga lootus, et sõjani ei minda. Üldsus nägi vist esimest korda krutskivabalt diplomaatiaasju ajavat seekordset USA presidenti. Eelnenud G7 kohtumistel sakslaste ja inglastega käitus ta teisiti. Ameeriklastele kinnitati juba teab mitmendat korda, et nende presidenti ei valitud Kremlis ja eestlased said teada, et nad suhtuvad Nord Streami mittesaksalikult, nii nagu jänkid.
Mis on Helsinki kohtumisest Eestil? Juubeldamiseks pole põhjust. Kas sõlmiti uus Ribbentrop-Molotovi pakti laadne kokkulepe, saame teada heal juhul mitte varem kui veerandi sajandi pärast. Kui meie praegune diplomaatiline eliit on ajanud asju mitte kohatäiteks, vaid südametunnistuse järgi, on oodata pereheitmist, sest nad on üritanud pisikest Eestit istutada kahele toolile (Euroopa Liit ja NATO), mis ei asetse rahvusvaheliselt enam kõrvuti. Aga riik, kuhu kipuvad kõik alates tuhandetest Eesti Kalevipoegadest lõpetades Trumpi ja Putiniga, tõestas, et on ju võimalik.
Tuleb lihtsalt suhtuda lugupidavalt oma naabritesse ja mitte Läänemere ääres elades loota vähem Atlandi blokile. Ja loomulikult tuleb riik oma kodanikele elamisväärseks muuta juba enne, kui asuda neis lausa trahvimise ähvardusel kaitsetahet kasvatama.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.