Mida siis õigupoolest kolmapäeval-neljapäeval Võrumaa inimestele seoses kaitseväe Nursipalu harjutusala planeeritava laiendamisega lubati või ei lubatud? Kohtumiselt peaministriga jäi meelde, kuidas ta lükkas tagasi väite, et valitsus püüab Nursipalu harjutusvälja laiendamise ülepeakaela 18 kuuga käima panna. Heakene küll, kui mitte 18 kuuga, siis kas 24 kuuga? Paraku ei võta valitsus Nursipalu küsimuses kiirust maha, vaid pigem lisab juurde. Piltlikult toimub teerulli timmimine.

Kaitseminister Hanno Pevkur tunnistas, et plaan on tänase-homse jooksul teada saada, millised on võimalused seaduse muutmiseks ning siis läbi arutada, kas muudatused saaks heaks kiita veel riigikogu praegune koosseis. Peaminister Kaja Kallas pidas kiiret edasiliikumist võimalikuks, kui seadust tuleb muuta mõne sõna või lause võrra. Märksõna on igal juhul „kiire“.

Silmas peab pidama sedagi, et ei kaitse- ega peaminister rääkinud midagi Nursipalu laienduse võimalikust ajagraafikust. Võrumaa Teataja oletab, et polügooni laiendus on otseselt seotud uute soetatud relvade saabumisega Eestisse. See peaks juhtuma 2025. aasta algul. Seega tuleks selleks ajaks Nursipalu harjutusvälja laiendamine vähemalt käima lükata. Ehk inimesed n-ö jalust ära saada.

Tänasel arvamusküljel on avaldatud neli punkti, milles valitsuse esindajad omavalitsusjuhtidega kokku leppisid. Üks neist, mis puudutab alternatiivsete kohtade analüüsi, on juba avaldatud. Selles punktis, mis puudutab otsuse tegemist, on alanud kiire sebimine, tuli on tõesti takus.

Küsimus on nüüd selles, mis ja kuidas edasi? Võrumaa apell (avaldame täna selle täieliku teksti) jääb tulevikus Nursipalu loo uurijatele ajalukku talletunud näiteks kodanikuühiskonna toimimisest. Mingit märgatavat mõju otsustajatele sellel ei olnud.

Ei tahaks nii öelda, aga neil, keda ähvardab kodust ilma jäämine, oleks arukas valmistuda halvimaks. Isegi Võrumaa Teataja kaudu on pakutud Eesti tippadvokaadi abi inimestele oma õiguste eest seismiseks. Häid näpunäiteid leiab Maalehest. Omanike keskliidul on suuri kogemusi kodude võõrandamise juhtumites ja nemadki ei keela oma abi.

MTÜ Meie Nursipalu võiks nüüd pidada rehnutti, mis võimalused protestiks on veel jäänud. Kauksi Ülle ettepanek on kutsuda kokku Võro Kongress, et ühiselt seista piirkonna huvide eest. Samamoodi peavad koduomanikud lauale tõstma kõik variandid, kuidas nemad saaksid oma eluga edasi minna, kui sellega jätkamine Nursipalu aladel muutub võimatuks.

Sel nädalal on paljude inimeste pilgud Võrumaal pööratud kultuurikeskusele Kannel. Täna toimub seal kaitseminister Hanno Pevkuri töökohtumine vallajuhtide ja -ametnikega, mida võõrustab Võrmaa arenduskeskus. MTÜ Meie Nursipalu on lubanud kohtumise sissejuhatuseks meeleavaldust „Ei Nursipalu harjutusvälja laiendusele!“

Kaitseminister tuurib Võrumaal juba mitmendat korda, kuid avalikkus kurdab, et jätkuvalt oma küsimusi rohkem kui vastuseid ja needki, mis on antud, pole piisavalt ammendavad. Halvem veel on see, et inimeste sõnade kohaselt on kohtumistel erinevates valdades aetud erinevat juttu. Milleks keerutada, kes räägib õigust, kes vassib? Kas pealinna ametnikud ei oska selge sõnaga öelda, mis saab Nursipalust või ei tea seda isegi? Võibolla leiab kinnitust kahtlus, et kogu laiendusplaan on toores ja poolik.

Homme kohtub Kandle kohvikus rahvaga peaminister Kaja Kallas, kes on samuti Kagu-Eesti tuuril, väisates kõigepealt Tõrvat ja Valgat. Paar nädalat varem rõhutas valitsusjuht, et tema eesmärk Võrus on just inimeste murede ära kuulamine. Tunnist võib selleks väheks ja kohvik kitsaks jääda.

Kas see nädal on Nursipalu küsimuses otsustamise nädal? Pärast ministri ja peaministri Võrus käiku on neljapäeval Nursipalu saatus esimest korda valitsuse istungil. See on kõrgeim täitevvõimu otsustamise tasand ja ootus, et vähemalt midagi saab Nursipalu laiendusest sellest vahetult puudutatud inimestele selgemaks, kõrge.

Tsooru rahvamaja kohtumisest arvates enam kui kahe kuu jooksul on pidevalt kurdetud vähese konkreetsuse üle. Teadmatus sünnitab pingeid ja see pole kuidagi asjale kasuks. MTÜ Meie Nursipalu nõuab laiendusprotsessi peatamist. Selle toetuseks kogutud allkirjad annavad kodanikele õiguse oodata riigikogult küsimuse käsitlemist, aga varjudes teema mahukuse ja kõikide osapoolte ära kuulamiseks vajaliku aja nappuse taha, eelistab riigikaitsekomisjon Nursipalu arutamist nagu kuuma kartulit peost pihku veeretada ja lükata see valimistejärgsesse aega.

Kogu asjaajamisel on valimiste mekk kõvasti man, kuid see ei muuda kibedat suutäit magusamaks. Inimestel, kellel on oht kaotada oma põlised ja uuemal ajal loodud kodud, on õigus teada, millist saatust neile ette valmistatakse. Võrumaalaste mure maakonna ühe kaunima metsapiirkonna pärast on igati õigustatud.