Tänapäeva maailm kihutab kiiresti edasi. Iga päev ilmuvad uued tehnoloogiad. Droonid, tehisintellekt, nutikad koduseadmed – kõik need on lubanud elu mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks muuta. Õppekavades hakatakse juba arutama, kuidas droonindust sügavamalt õpetada, sest väidetavalt avab see maailma kõik teed ja mitte ainult ühe valdkonna, vaid paljudel elualadel. Kõlab ahvatlevalt, eks? Või isegi veidi hirmutavalt. Kui tehnoloogia arengusse on kaasatud haridussüsteem, siis kas see tähendab, et kes ei õpi droone, jääb tagaplaanile? Kas me jaksame kõike, mida uus aeg meilt nõuab?
Samas kui koolipingi ees unistatakse digitaalsest tulevikust ja lennutatakse õppedroone, seisame tegelikus elus silmitsi sügavalt stressirohkete probleemidega. Jaanuarikuu elektriarve, mis ulatus palgatasemeni või isegi üle selle, pani paljud meist kukalt kratsima ja tõi suule nutuvõru. Isegi kõige nutikamad ja teadlikumad inimesi peavad praegu arvutama, kas neil on piisavalt energiat, et katta esmavajadused või kas peame jälle kärpima igapäevast elu.
See lõhe, tehnoloogiline unelm versus argine ellujäämine, tundub järjest sügavam. Meid surutakse ühelt poolt uute erialade ja oskuste õppimise surve alla, teiselt poolt aga oleme rõhutud hirmust ja murest, kuidas katta esmavajadusi. Olla moodsad, käia tööl, õppida uusi erialasid, maksta elektriarveid ja muid kulutusi, kas sellise tempoga on võimalik sammu pidada? Kui elektriühiku hind koos teenustasudega hakkab kergelt kõditama euro piiri, võib-olla pole see enam lihtsalt numbriline küsimus, vaid ka vaimne piir.
Ühest küljest lubavad droonid ja muud arenenud lahendused luua uusi karjäärivõimalusi ja muuta elu efektiivsemaks. Teisest küljest peame me lihtsalt ellu jääma ka selles nii-öelda vanas maailmas ja leidma viisid, kuidas elektriarveid tasuda, poes hindadele järele tulla, toitu soetada ja igapäevased kohustused täita.
Kas see tähendab, et inimesed hakkavad lõpuks valima? Kas me suudame olla kaasaegsed ja tehnoloogiliselt teadlikud, kui elame pidevas ellujäämise võitluses? Jääda ellu ja jõuda kevadesse, see on ilmselt paljude praegune „jõulusoov”.
