ARVAMUS

Võru on lastelinn ja ka lastesõbralik linn. Selleks on tehtud pingutusi, mis on end ka loodetavasti ära tasunud.

Kuidas muuta ühte linna lastelinnaks? Võru lastefestivali tarvis uuriti just lastelt, mida nad sooviksid lastefestivalil teha ja näha. Valminud kava sai märkimisväärne. Loodetavasti jäid ka lapsed ise rahule. Siiski ei saa täita kõikide soove ja nii nagu täiskasvanute puhulgi on ka laste hulgas erinevaid arvamusi. Nimetame me ju kõiki lapsi lasteks, aga kõikide laste soovid ei ole kindlasti ühesugused. Nii nagu teistegi asjade puhul tuleb leida kuldne kesktee.

Praegu käib kisklus ka lastetoetuste pärast. Võib öelda, et mitte ainult praegu, vaid juba pikemat aega. Küll antakse rohkem toetust, küll kärbitakse seda jälle tagasi. Küll saavad rohkem toetust suurpered ja küll jälle mitte. Kas mõni laps on siis tähtsam või vähem tähtsam kui teine? Mõni laps on kallim kui teine? Kas paljulapselised pered võiks saada nagu ühe ja kahe lapse vanemad summaliselt sama toetust, lihtsalt tuleks korrutada see laste arvuga? Suuremat peret on kulukam pidada, kuid iga laps ei ole kindlasti eelmisest kulukam. Pigem vastupidi. Esiklapsest jääb nii mõnigi asi, mida on võimalik uuele ringile saata.

Jah, on neid elemente, mis on kulukamad. Näiteks ei ole võimalik kolme ja enama väikelapsega peredel tervet peret sõidutada pisema sõidukiga. Ka vajatakse elamiseks ruutmeetritelt suuremat pinda. Kuid kui iga laps lisab perele sama summa lastetoetust juurde, võiks ju olla rahu mõisas? Arvamusi on mitmesuguseid ja ega enamik meist tea päriselt, kui kulukas on suurpere või kui kulukas väikepere. Pere on pere.

Selleks, et saada teada kindlaid vajadusi ning kulutusi, peab astuma täpselt kellegi kingadesse. Seda teha on aga võimatu. Peale selle on olnud päevakorras, kuidas suurema sissetulekuga lastevanematelt oleks tarvis toetusi kärpida. On tõsi, et nende lapsed saavad ilmselt ka toetusteta toidetud ja kaetud, kuid nii peavad nemad ju katma ka sisuliselt teiste lapsi. Nende lapsi, kes ehk tööd teha ei suvatsegi. Kindlasti on ka neid, kes tõesti tulihingeliselt panustavad iga päev, kuid sissetulekud on endiselt kasinad. Seltskond on kirju, kuhu tõmmata kõige ausam piir?

Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida: mis siis kui …

2014. ja 2015. aastat iseloomustas erakordselt madal piima hind, õnneks oli hea saak 2015. aastal toeks. 2016. aasta vihmad viisid aga saagikuse väga madalale ega võimaldanud külvata piisaval hulgal talivilja, 2018. aasta rekordpõud tõi lausa viimase kümne aasta madalaima saagi. Vene agressioonist tingitud väetiste hinnatõusu kompenseerisid küll kõrgemad viljahinnad, kuid 2023. aasta põud (mis polnud õnneks nii hull kui 2018. aastal) tõi saaginumbrid jälle alla. Kõik eeltoodu on vaid viimase kümne aasta lühikokkuvõte.