ARVAMUS

Porikuu on alanud. Peale selle, et ilmad on muutunud süngemaks, õhtud hämaramaks, sajab Eestimaal sulaselget porivihma, mille on siia kanti toonud 2000 kilomeetri kauguselt Kaspia mere ümbrusest pärinev tolm. Suur osa tolmust on õhuvoogudega kaasa tulnud Türkmenistani ja Usbekistani aladelt. Porisaju üleminekuks on lootust, ega see ju igavesti kesta. Kui peakski, siis mingil hetkel on ikka lootust lume tulekuks, mis vihmale lõpu teeb. Teisalt – kas on võimalik ka porilumi? Tuleb välja, et vähemasti väikses Eestis ja ka isegi Võrus on kõik võimalik. Asi see siis porilumest lumemeest teha.

Võimalik on ka see, et näiteks Tartus vuravad ringi ja pargivad sihtotstarbeliselt protestibussid. Võib ju esmakuuldu põhjal arvata, et tegemist on protestijaid vedavate bussidega, kuid protestikirjad on maalitud hoopis busside külgedele ning need protesteerivad ise! Ei ole tarvis midagi lisadagi, sest huvilised lasevad silmadel käia ning ahmivad protesti kaubiku küljelt ise sisse. Mille vastu protestitakse? Siinkohal ei ole tegemist tõusvate maksude või kahanevate toetustega. Isegi mitte Nursipalu kukutamisega. Tartus teeb kohalike meele mõruks, et kõikidele ei kehti sama seadus. Nii on näiteks ka Võrumaal populaarne Laulupesa laulustuudio saanud alustada Tammelinnas täiesti seaduslikult elamupinna ehitust ärihooneks. Kusjuures ei heiduta seegi, et ehitusluba jooksis tegevustele kahte jalga longates järele palju hiljem.

Seadus on seadus ja paber kannatab kõike. Mitte ainult Tartus, vaid ka Võrus, kus Tamula randa sel suvel ehitatud populaarne rannabaar sai nii mitmeidki tagaplaanile jäänud tähelepanekuid asjaoludest, et keskkonnakaitsevööndisse ehitamine ei ole reeglipärane ning uue hoone püstitamine ei ole justkui olemasoleva promenaadi kohendustöö. On, kuidas on. Nii mõnigi asi saab tehtud kogemata, möödaminnes, esiti ebaseaduslikult, kuid hiljem täiesti ausalt ja paberile kantuna. Kas see on õige või vale, on igaühe enda otsustada.

 Protesteerijad ei soovi, et staar-laste laulustuudio võsukeste vanemad nende kodutänavat parkimisega ummistavad, ka ei taha nad ebaseaduslik-seaduslikke ehitustöid. Küll aga armastatakse linna arengut ning uusi edukaid ettevõtteid. Niisamuti Võrus!

Öeldakse, et tähtis on sisu ja mitte vorm. Nüüd, mil valitsus andis rohelise tule töötuhüvitiste süsteemi muutmisele, mille tagajärjel kaob praegusel kujul olev töötutoetus sootuks, ollakse küsimuse ees. Kas ja kuidas saavad abi need, kes ei ole oma elus töötanud või ei ole seda ammu teinud ning mida tähendab süsteemi muudatus neile, kes on enamiku ajast oma elus tööpostil olnud, kuid õnnetu juhuse või ka vaba tahte tõttu töö ajutiselt kaotanud? Siiski peavad nad plaani lähiajal töötavate ridadesse naasta. Töötutoetust enam väidetavalt ei jagata tulevikus neile, kes ei ole tööl käinud. Nemad liigituvad aga hoopiski elamistoetuse saajate hulka.

Kas inimese jaoks on sellel vahet, misnimeline on temale parasjagu antav toetus? Ilmselt mitte. Küll on aga vahe sellel, kust tuleb toetuse raha, kes peab selle määramisega tegelema ning mille alusel üldse on õigus kellelgi mingit toetust saada.

Palju on avaldatud pahameelt, et mõned inimesed justkui ei soovigi tööl käia. Nad ei ole tasunud töötuskindlustusmakseid ja neil ei ole osade töölkäijate arvates õigus töötukassast samu palu saada kui aastaid töötanud inimesel, kes on ajutiselt töötuks jäänud. Ka on hukka mõistetud asjaolu, et kui inimene on maksnud töötuskindlustusmakseid, siis miks ei ole tal õigus saada hüvitist ning toetust juhul, kui ta lahkub omal soovil ametikohalt ning ei plaani pikaks ajaks töötuks jääda. Uus süsteem võimaldab väidetavalt saada toetust ka eeltoodud juhul. Ka praegu peab tõdema, et on neid, kes oma töölt lahkumisega skeemitavad, et oleks võimalus mingil ajaperioodil töötukassast saadud toetusest ära elada.

Arukas inimene teab, et makstav toetus ei ole igavene ning pole ka jätkusuutlik pikemas perspektiivis ellujäämiseks. See kannustab peagi uutele tööjahimaadele suunduma.

Lihtsustatult ja veidi lihtsameelselt võiks siis arvata, et uus süsteem annab praegustele skeemitajatele inimlikuma võimaluse saada tagasi oma panus, mida on makstud igakuiste maksetena. Teisalt, kas ei utsita see hoopis uutele skeemidele? Agaramad hakkavad ehk sellisel juhul lubama endale iga perioodi tagant töötutoetusega puhkamist?