ARVAMUS
.jpg)
FOTO: Aigar Nagel
Nii mõneski olukorras öeldakse, et oleneb, kelle vaatenurgast asja näha. Mis ühele hea, see teise jaoks hukatus.
Esmaspäeval peeti legendaarset Lindora laata. Kuna laat ei toimunud nädalavahetusel, vaid pigem vastupidi, langes nädala päris esimesele päevale, siis väisas müüjaid palju vähem rahvast, kui nad oleksid soovinud. Siiski ei saa öelda, et laat ei olnud oma ajaloole kohaselt populaarne ja omanäoline, sest seda ta oli.
Esmaspäevast rahva hõredust nautisid aga kliendid, kellelt küll esmaspäevane laadale tulek nõudis ehk veidi rohkem planeerimist kui nädalavahetusel, kuid liigelda sai ruumikamalt ja müügilettide juures ilma suurema trügimiseta uudistada. Ka jagus müüjate tähelepanu rohkem. Möödunud aastal oli tegemist pigem ellujäämiskursusega ja kui oli juhuslikult soov ka midagi laadalt kaasa osta, siis pidi suurt vaeva nägema, et järjekorrast läbi trügida. Ostuotsused pidi tegema pigem kiirelt ja lisainfot küsimata, sest kes ees, see mees, ja kes liiga nõudlik, see võis sootuks ilma jääda või ei pruukinud suures rahvasummas löögilegi pääseda.
Ammune traditsiooniline laat erines tänavugi kõigist teistest ja imekspandavalt hakkas silma soodsate hindadega.
Kui veel suvistel laatadel jäi silma, et korralik grillpraad maksis vähemalt 15 eurot, siis Lindora laadal sai praest kõhu täis paljudes paikades kümne euroga. Suppi sai mekkida isegi nelja või viie euroga ning kohv maksis paar eurot, mis oli soodsamgi kui tanklates. Marineeritud seenekilo maksis vaid poolteist eurot. Saiakeste hinnad jäid paari ja kolme euro vahele. Ponisõitu sai teha viieka eest ja tummine grillvõileibki jõudis soovijate kõhtu vaid viie euroga. Kuigi oli ka suuremaid ettevõtjaid, siis palju oli igas valdkonnas just neid tegijaid, kes laadakaupmeheks asudes oma mugavustsoonist korraks välja astusid ja pakkusidki kerget kõhutäit, ja mitte hordidele, vaid nii palju, kui jagus. Lõkkel küpses maalähedane kartul ja sealsamas ka liha. Suuri vokipanne trehvas pigem vähe.
Loodetavasti tuleb end peaaegu ise korraldav isekorralduslik laat oma vanas headuses ka uuel aastal!
- JUHTKIRI Rollid vahetusse
- JUHTKIRI Sa oled liiga vana!
- JUHTKIRI Püha taevas!
- JUHTKIRI Elamistoetus või töötutoetus?
- JUHTKIRI Kas tahtmisest piisab?
- JUHTKIRI Taskurahaga arstivisiidile
- JUHTKIRI Ideaalsest maailmast kohvikusse
- JUHTKIRI Juubelid ja tähtpäevad
- JUHTKIRI Kui palju maksab laps?
- Mis saab põllumajandusest siis, kui tuleb jälle kehv saagiaasta?
- JUHTKIRI Eakohane avameelsus
- Tähelepanu juhtiv juhtkiri
- Jalad põhjas!? Kas jätkub õhku pinnale tõusmiseks?
- JUHTKIRI Las-minna-meeleolu
- JUHTKIRI Lapsed ja suvi!
- See, mida sööme, mõjutab nii tervist kui ka loodust
- Võrumaa Teataja läheb suveks kahele numbrile nädalas
- JUHTKIRI Kas olemas olevast õnnest piisab?
- JUHTKIRI Täht(sad)päevad
- ARVAMUS Kaitseväe väljaõppest ja selle iseloomust
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/19/Piksepini (2).jpg?width=2048&height=1365)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/Mart (10).jpg?width=2039&height=1359)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/14/Uusvada (24).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Hingeline kriis on kõige suurem vahetult pärast diagnoosi saamist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogid dr Kersti Kallak ja dr Elina Lehtmaa rinnavähipatsientidele jagatava lootuselille karbiga. Foto: ERAKOGU
Rinnavähki diagnoositakse aasta-aastalt üha sagedamini ja see on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Positiivne on, et üha sagedamini avastatakse haigus esimeses staadiumis, mil terveks saamise tõenäosus on 98–99 protsenti. Mida võiks iga naine ja tema lähedane rinnavähist teada?
Kasvanud diagnooside taga on nii sagedasem haigestumine kui ka see, et käiakse rohkem rinnakontrollis ja seetõttu avastatakse kasvajaid rohkem. Mõistagi mängib rolli ka naiste keskmine kasvav eluiga. Rinnavähki haigestumus kasvab hüppeliselt menopausi järel, 50. eluaastates, aga paraku haigestuvad ka noored, mistõttu ei tohi eeldada, et rinnavähk noori ei puududa ja kaebuste korral tuleb kindlasti pöörduda kontrolliks rinnakabinetti. Õnneks on teadlikkus haigusest kasvanud ja ka sõeluuringutes osaleb igal aastal üha rohkem sihtrühma naisi, aga näiteks Põhjamaade tasemel me sellega veel ei ole. Eestis osales eelmisel aastal sõeluuringus 65 protsenti kutsustutest, Skandinaavia riikides on osalemine 75–80 protsenti. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–70- ja 74aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.