ARVAMUS

Kas treeneri, õpetaja, noorsootöötaja või lapsehoidja tausta tuleb alati kontrollida? Aga bussijuhi või müüja oma? Lastega töötamise piirangud on loodud selleks, et lapsega ei puutuks vahetult kokku inimene, kelle varasemad süüteod seda ei luba. Seadus eristab seejuures alalist ehk eluaegset ja ajutist piirangut.

Mis on lapsega töötamise piirangute eesmärk?

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 eesmärk on kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist ning isikupuutumatust. Lastega töötamise piirangud aitavad ära hoida olukordi, kus lapsega puutub töös või muus tegevuses kokku inimene, kelle taust seda ei luba. Praktikas tekitab see küsimusi nii tööandjatele, teenuste korraldajatele, omavalitsustele kui ka lastevanematele: keda loetakse lapsega töötavaks isikuks, millal tuleb teha taustakontroll ja kuidas seda õigesti teha.

Kes ei tohi lastega töötada?

Lastega ei tohi töötada inimene, kelle suhtes kehtib lapsega töötamise piirang. See piirang võib tuleneda nii Eestis kui ka välisriigis toime pandud süüteost. Piirang kehtib juhul, kui inimest on karistatud LasteKS § 20 loetletud süütegude eest või talle on nende tõttu kohaldatud sundravi.

Mõne väga raske kuriteo puhul on keeld alaline ehk eluaegne. Alaline piirang kehtib LasteKS § 20 lõikes 1 ja 1¹ nimetatud kuritegude korral. See tähendab, et inimene ei tohi lastega töötada ka siis, kui karistusandmed on juba registrist kustutatud ja arhiivi kantud.

Eluaegne keeld kehtib kõige raskemate kuritegude puhul. See hõlmab näiteks lapse vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, inimkaubandust ning lapse kasutamist pornograafilises materjalis.

Ajutine piirang kehtib LasteKS § 20 lõikes 2 nimetatud süütegude korral ning püsib seni, kuni karistusandmed on registris. Näiteks võib see puudutada inimest, keda on karistatud kehalise väärkohtlemise, narkootilise ja psühhotroopse aine alaealisele edasiandmise eest või hooldusõiguse raske rikkumise eest.

Keda loetakse lapsega töötavaks isikuks?

Lapsega töötav isik on inimene, kes oma töö või tegevuse tõttu puutub lapsega vahetult kokku: suhtleb lapsega, juhendab, õpetab, hooldab, nõustab, tegeleb lapsega teenuse osutamisel vms.

Lapsega töötavaks isikuks ei peeta ainult palgalist töötajat, vaid ka teisi inimesi, kes puutuvad lastega oma rolli tõttu vahetult kokku.

Lapsega töötavaks loetakse isik, kes puutub lapsega kokku:

• töö- või kutsetegevuses – näiteks õpetaja, treener, logopeed, noorsootöötaja, lapsehoidja või arst, kes töötab lastega;

• vabatahtlikuna – näiteks noortelaagri vabatahtlik abiline või koguduse pühapäevakooli vabatahtlik;

• asendusteenistuses – inimene, kes teeb ajateenistuse asemel asendusteenistust ja puutub selle käigus lastega vahetult kokku;

• tööturuteenuste osutamisel – näiteks noortele suunatud nõustamise või tugiteenuse pakkuja;

• praktikandina – näiteks õpetajakoolituse tudeng koolipraktikal või sotsiaaltöötudeng lasteasutuses praktikal.

Niisiis, oluline ei ole ainult ametinimetus, vaid see, kas inimene puutub lapsega oma rolli tõttu vahetult kokku. Õpetaja ja abiõpetaja, lasteaia töötaja, treener, huviringi juhendaja, noorsootöötaja, lastekaitsetöötaja, lastega töötav sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötaja – nad kõik puutuvad lastega vahetult kokku.

Lapsega töötavaks ei peeta inimest, kes oma töös küll puutub kokku ka lastega, kuid ei tegele nendega vahetult ega püsivalt. See tähendab, et tema töö ei hõlma laste juhendamist, kasvatamist, nõustamist ega hooldamist. Nii ei loeta lapsega töötavaks isikuks näiteks müüjat, ühistranspordi bussijuhti ja klienditeenindajat.

Milline on seejuures tööandja vastutus?

Lapsega töötamise piirangu järgimise eest vastutab eelkõige tööandja või teenuse korraldaja. Enne inimese tööle võtmist või tegevusse lubamist tuleb veenduda, et ta vastab nõuetele ja ei ole karistatud süütegude eest, mis välistavad lastega töötamise.

Kontrolli ei tule teha ainult tööle asumisel, vaid seda tuleb regulaarselt korrata ka juba töötavate inimeste puhul.

Alates 1. jaanuarist 2023 peab lapsega töötamist võimaldav tööandja või lasteasutus kontrollima vähemalt kord 12 kuu jooksul kõiki lapsega töötavaid isikuid, kui puudub automaatne teavitus karistusandmete muutumise kohta.

Mille eest vastutab lapsevanem?

Ka lapsevanemal või last kasvataval isikul on õigus kontrollida oma lapsega tegeleva inimese tausta, sest esmane vastutus lapse heaolu eest lasub lapsevanemal.

Kuidas kontrollida lastega töötava inimese tausta?

Taustakontrolli saab teha e-toimiku kaudu www.e-toimik.ee ning see on tasuta nii tööandjale kui ka lapsevanemale.

Tööandja esitab taustakontrolliks digitaalselt allkirjastatud päringu karistusregistrile, kasutades juriidilise isiku taotluse vormi. Päringus tuleb selgelt märkida, et kontrolli tehakse lastega töötava isiku kohta. Sama isiku kohta võib teha korduvaid päringuid.

Välisriigis elanud või töötanud isiku puhul tuleb karistusandmeid küsida registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) kaudu.

Kui isik on elanud või töötanud mõnes teises Euroopa Liidu riigis, küsitakse karistusandmeid vastava riigi karistusregistrist Euroopa süsteemi kaudu.

Sellisel juhul tuleb esitada ka järgmised andmed:

• riik või riigid, kus isik on elanud või töötanud;

• sünniriik ja -linn;

• kodakondsus;

• dokumendi liik ja number.

Kes vastutab ja millised on tagajärjed, kui taustakontroll jääb tegemata?

Kui juriidiline isik ei täida oma kohustusi ja ei kontrolli lastega töötava isiku tausta, võib teda karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet teeb lastega töötamise piirangu järgimise üle riiklikku järelevalvet. Rikkumise tuvastamisel võib sotsiaalkindlustusamet teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha kuni 9600 eurot.

Kuhu tuleb rikkumisest teada anda?

Kui selgub, et lastega töötab inimene, kellel puudub selleks õigus, tuleb sellest viivitamata tööandjat teavitada. Kui tööandja võimaldab siiski piiranguga inimesel lapsega töötada või kui inimene on iseenda tööandja, tuleb sellest teavitada sotsiaalkindlustusametit.

1. aprill on taas möödas. Päev, mil lubame endale korraks uskuda uskumatut ja kahelda ilmselges. Kuid tänavu jäi õhku tunne, et mõni nali algas juba enne naljapäeva ega lõppenud ka selle saabudes.

Ööl vastu 31. märtsi jõudsid inimesteni SMSohuteavitused. Mitte ühel ajal, vaid hajusalt, sest mõni sai sõnumi varem, mõni hiljem, enamik magas selle üldse maha. Kui keegi oleks sellest kirjutanud kui lavastatud pingekruvist enne naljapäeva, oleks see tundunud liialdusena. Paraku ei olnud. Nii nagu ei olnud nali ka samal ööl toimunud drooniintsident, mis lisas niigi rahutule sõnumile kaalu juurde. Need olid need lood, mida oleks tahtnud hoopiski 1. aprilli naljarubriigist leida.

Aga võib-olla on kõige kummalisem nali hoopis see, mida keegi taas naljana ei esitanud.

Kui 1. aprilli hommikul oleks ajalehe esiküljel seisnud pealkiri, et Bolti tõukerattaid sel hooajal Võrru ei tule, oleks 99 protsenti lugejatest selle ilmselt kohe tõepäraste uudiste loetelust kõrvale heitnud. Teisalt kehv nali, liiga läbinähtav, isegi laisk. Sest kuidas saab midagi nii jaburat kunagi juhtuda?

Ja ometi on Võru tänavad sel kevadel vaiksemad. Mitte küll sõna otseses mõttes, kuid mingis tähenduses siiski, justkui oleks üks väike, kuid märgatav linnahääl kadunud. Tõukerattad, millega oldi harjutud, mis sulandusid igapäevaellu nii loomulikult, et neid enam ei pandud tähelegi, on järsku puudu. Ning alles siis, kui neid enam ei ole, selgub, kui nähtavad nad tegelikult olid.

Puudust ei tunne ainult kohalikud. Ka turistid, kes on harjunud linnu avastama kergelt ja kiiresti, otsivad nüüd pilguga midagi, mida enam ei leia. See on omamoodi irooniline, sest tehnoloogia, mis pidi muutma liikumise sujuvaks ja enesestmõistetavaks, on oma puudumises järsku kõige kõnekam.

Samal ajal mõõdab politsei järjekindlalt sõidukite kiirust ja leiab neid, kes ei suuda tempot maha võtta, eriti seal, kus peaks olema kõige turvalisem. Päeva lõpuks tahaks igaüks meist uskuda, et koolipiirkonnas tabatud kihutajate suur arv on vaid aprillinali, mitte peegeldus meie argipäevast.

Võib-olla ongi tänavuse naljapäeva kõige täpsem kirjeldus see, et me ei naera enam ainult naljade üle. Me muigame ka nende asjade üle, mis tunduvad liiga veidrad, et olla päris, kuniks selgub, et ongi.