Kaitseväe suurõppus Kevadtorm pole jäänud märkamatuks meie piirkonna inimestele – ja just täpselt nii ongi õige. Kindlasti pole see õppus jäänud märkamata ka meie ajaloolisele vastasele – ka see on õige. Kaitseväe õppustel on peale me oma reservistide, kaitseliitlaste ja tegevväelaste väljaõpetamise ka teine oluline roll. Olla veenvalt nähtav ja näidata, et me oleme päriselt valmis ennast kaitsma. Kuitahes ülekaaluka vastase ja mistahes ohu korral. Just nii, nagu meie julgeoleku põhimõtted seda sõnastavad.
Eesti riigikaitse on osa NATO kollektiivkaitsest ja selles oleme saanud veenduda, nähes meie liitlaste kohalolekut ka tänavusel Kevadtormil. Kõigile, kes on seni kaheldes küsinud – kas liitlased ikka päriselt tulevad meile appi, kui vaenlane maale tuleb? – annavad brittide Challengerid ja prantslaste Griffonid Võrumaa teedel raudkindla vastuse. Selle sõna otseses ja kaudses tähenduses. Ka selles tähenduses, et meie oma kaitseväelased harjutavad ühiselt siin alaliselt paiknevate liitlasvägedega. NATO liitlased on osa tervikust meie riigikaitses.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Merilo sõnastatud riigikaitse edu valem on lihtne ning põhineb kolme väärtuse korrutisel. Vahendid ehk relvastus, kaitsetahe ja valmisolek ning autoriseering meie võimeid vajaduse korral kasutada. Matemaatikatunnist teame – mida suurema väärtusega on korrutise tegurid, seda suurem on korrutise väärtus. Seega sõltub kaitsevõime väärtus meie relvastusest, kaitsetahtest ja volitusest neid rakendada. On selge, et tänases olukorras peame olema valmis kõiki neid tegureid ühiselt veelgi suurendama. Ja kaitseväe õppustel on selle eesmärgi täitmisel oluline roll.
Suur ja raske tehnika liikumas me teedel ja tänavatel jätab mõistagi ka teistsuguseid jälgi. Kedagi on seganud harjumatu müra, kuskil on saanud kannatada teeservad või tänavakivid. Kaitseväe esindajad on kinnitanud, et õppuse käigus tekkinud kahjud saavad korda ning kui varem on parandustöödega alustatud alles õppuste järel, siis tänavu on kaitseväe koostööpartnerid alustanud parandustega vahetult üksuste paiknemisaladelt väljaliikumise järel. Korrektne suhtumine tsiviiltaristu omanikesse ja kahjude likvideerimisse on osa kaitseväe mainest.
Meie riigi ja väärtusruumi kaitsmine ühendab meid, sest alternatiivi meie iseseisvusele pole. Kes iganes arvab teisiti, teeb olulise valearvestuse.
Eesti ei alistu kunagi!
