Enamus maksutulust tuleb ettevõtlusest. Regulatsioonid ja maksutõusud piiravad igasugust vabadust, sh ettevõtlusvabadust. Ettevõtlus tasub järjest vähem ära, paljud on lõpetanud, paljud lõpetavad, töökohti jääb vähemaks. Selle tulemusena ettevõtluse osakaal majanduses kahaneb ja riigi osakaal majanduses kasvab, järjekindlalt, lähenedes poolele Eesti majandusest. Oleme teel turumajandusest plaanimajandusse nagu ENSV ja NSVLi ajal, kui riik oligi kogu Eesti majandus ning kõik sõltusid riigist ja nomenklatuurist. Siis, kui eraomandit ei olnud, kuulus kõik riigile, eraettevõtlus oli seadusega keelatud ja karistatud, vabadused olid piiratud, kõik oli reguleeritud. See oligi nõukogude sotsialistlik võim, plaanimajandus, lähiminevikus, kõigest 35 aasta eest, mida paljud veel mäletavad. Tundub, et oleme teel tagasi või pigem on olnud sellest väljumine näiline, varjates kiivalt eestlaste tugevat ihalust ja usku „heasse” riigiteenistusse. Kaasajal riigivõlg kasvab ja riigieelarve on defitsiidis, järjekindlalt. Samal ajal, kui suur migratsioon hoiab rahvastiku näitajad plusspoolel, on tegelikult sündimus järsult vähenenud ebakindla tuleviku tõttu. Järjest vähem lapsi läheb lasteaedadesse ja koolidesse. Meid on järjest vähem, mis tähendab küll väiksemaid kulusid haridusele, aga ka väiksemaid tulusid, vähemaid tarbijaid, väiksemat majandust, vähemaid maksumaksjaid, rohkemate riigipalgalistega, suuremat riigi võlakoormust – allakäiguspiraali. Eesti on ainus maailmas, oma ja kallis, aga riiki on selgelt liiga palju ja see käib meile üle jõu. Maksutõusudega ja regulatsioonidega järjest vähematele suurema koormuse lisamine pole jõukohane praegu ega tulevikus. Jutuga seda olukorda ilusamaks ega paremaks ei ole võimalik siluda – selleks on tegusid vaja. Tegudeks on vaja erakordseid inimesi, kaasaja kangelasi, kes julgeksid iseendi mugavustsoonist väljuda ja õigeid otsuseid langetada. Riigimehelikke otsuseid, mis on nii õiged, et endal on ka süda paha neid otsuseid langetades. See tähendab peaministri ja rahandusministri otsust tagasi astuda koos valitsusega. See tähendab riigikogu otsust iseenda asendamiseks uue koosseisuga ehk uute valimiste väljakuulutamist. Et inimesed saaksid anda uue mandaadi valitsemiseks, mis vastab muutunud ühiskonna vajadustele ja ootustele. See on meile, Eestile eksistentsiaalne. Loe tänasest Võrumaa Teatajast, mida arvab Jüri Ratas Eesti ja Võrumaa olukorrast ning võimalustest Euroopa Liidus.